Eesti patsiendid aitavad luua kasutajasõbralikku migreeniäppi

Migreen. Pilt on illustratiivne. Foto: panthermedia.net / Andriy Popov/scanpix

Digitaalse migreenipäeviku testijad soovisid emakeelset ja lihtsat äppi, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Katrina Laks tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Tervisetehnoloogia klastri Connected Health ja Eesti peavalu seltsi eestvedamisel testisid tänavu poolsada migreenihoogudega patsienti digitaalset peavalupäevikut Migraine Buddy, mille idee on lihtsustada ja talletada infot, mida patsient ja tema arst peaksid teadma.

«Üleskutsega liitus 50 patsienti, testima jäi neist 25, kes pidid üles märkima näiteks peavalu kestvuse, tugevuse, kust täpselt valutas, mis ravimeid kasutati. Samuti seda, mis olukorda leevendas - puhkus pimedas toas, liikumine või hoopis lamamine,» rääkis Laks. Ta ise sai migreeni diagnoosi kümme aastat tagasi.

Kui testimise ajal näis, et inimestele moodne päevik meeldis, siis hiljem kokkuvõtteid tehes tuli välja, et etteheiteid oli samuti palju. «Sooviti, et äpp oleks eesti või vene keeles, et seda oleks lihtsam kasutada ja tulemusi saaks jagada oma perearsti või neuroloogiga. Samas rõhutati, et oluline on positiivsete külgede säilimine - migreenikalender, vallandajate salvestamine ja ravimite võtmise jälgimine,» sõnas Laks. Testis osalenutest umbes pooled oleksid valmis mõistliku summa eest äppi ka ostma.

Mõne nädala eest toimus töö migreeni puhul abistavate lahendusideedega rahvusvahelisel häkatonil, kuhu tulid kohale arendajad, meedikud ja patsiendid. Välja sõeluti kümme head ideed, millega edasi minnakse. Lootustandvamateks mõteteks hinnati õdede, arstide ja patsientide suhtlusplatvorm, kus on uudne roll robotõel, kes kuulab patsiendi mure ära, küsib täpsustavaid küsimusi ja salvestab tulemused päevikusse. Lisaks saab lahenduse abil asendada 70 protsenti visiitidest virtuaalse suhtlusega, mis hoiab kokku patsiendi aega.

Teine võitjalahendus oligi tulenevalt testi tulemustest just niisugune kasutajasõbralik peavalupäevik, millest Eesti inimesed unistavad. Rakendus pakub ka võimalust panna telefon migreenihoo puhul migreenirežiimile, mis vastavalt olukorrale saadab teate lähedastele või ka suuremale ringile – näiteks töökaaslastele või lasteaiaõpetajale.

Migreen on nooremate inimeste haigus, kolm korda enam levinud naiste kui meeste seas, kuid vanusespekter on lai – piinavad peavalud võivad kimbutada nii lapsi kui ka eakaid, kuigi pärast keskiga migreeni oht väheneb. «Migreenik saab ise enda heaks palju teha – jälgida oma valusid, pidada päevikut ja hoida head füüsilist vormi,» rääkis Laks. Lühidalt – olla haigusega kursis ja teada, kuidas valuhoogusid maandada või vähendada.

Kuula raadiosaadet siit.