/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2018/12/31/11687168t1ha923.jpg)
Uue uuringu tulemused viitavad, et just magneesium omab peamist rolli selles, kui palju meie keha suudab toota D-vitamiini.
Selle aine puudus takistab D-vitamiini tootmist ja põhjustab defitsiidi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusajakirja The American Journal of Clinical Nutrition detsembrikuu numbris ilmus uurimus, milles võeti vaatluse alla 12 000 inimese D-vitamiini tase seoses muude ainete sisaldusega veres.
Kõrgema magneesiumitasemega inimestel, olgu siis söögi või toidulisandite võtmise tulemusel, oli ka oluliselt kõrgem D-vitamiini tase, vahendab Medical News Today.
Samuti ilmnes seos piisava magneesiumi taseme ja madalama suremusega, seda eriti südamehaiguste ja soolevähi puhul. Eelnevates uuringutes on ilmnenud, et madala D-vitamiini tasemega inimestel on 31 protsenti suurem tõenäosus haigestuda soolevähki.
Magneesium aitab kaasa D-vitamiini sünteesile. Mineraalaine puudus piduradab D-vitamiini tootmist, sulgedes metabolismi juhtteed selle tootmisprotsessis, selgus värskes uuringus.
D-vitamiini vaeguses olevatel inimestel aitas selle taset tõsta magneesiumiühendi võtmine, aga kui selle tase veres oli juba normaalne, siis magneesiumit täiendavalt tarbides D-vitamiini tase hoopis langes.
See on organismi kaitsev kohastumisprotsess - liigne D-vitamiini tase on seotud ülemäärase kaltsiumi kogusega veres, mis võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.
Mõõdukus on tugeva tervise alus. Piisava magneesiumikoguse tarbimiseks peaks toidulauale kuuluma köögiviljad, täisteratooted, seemned ja pähklid.