Kui Shane ja Hannah koos välja lähevad, arvavad inimesed, et noor naine on kas mehe hooldaja, õde või ema. «Ma ei suuda seda ema asja uskuda,» pahvatab Hannah. Ta rehkendab, et seda on öeldud umbes viis korda, kuigi Shane on temast neli aastat vanem.
«Minu armastus Shane`i vastu on nii füüsiline kui emotsionaalne. Armastan tema iseloomu, ta on suurepärane poiss-sõber ja meil on füüsiline kontakt. Armastan ta keha – tegelikult kõike ta juures," ütleb Hannah.
Shane avaldab, et nad on teineteisega füüsiliselt intiimsed. Kui inimesed seda kuulevad, imestavad nad et «kuidas?». «See on natuke teistmoodi, võib-olla, ja paljus jälle ei ole,» arvab mees.
Shane`i elu mõjutab sünnist alates seljaaju lihaste atroofia tüüp II, mis põhjustab lihaste kärbumist, mida vanemaks need saavad. «Ma ei ole kunagi kõndinud. Sain oma esimese ratastooli, kui olin kahe-aastane. Tänasel päeval mõjutab haigus mu käsi, suud, kopse – kõike,» avaldab Shane.
Hannah on praegu tema peamine hooldaja, hetkest mil hommikul ärkab kuni magama minemiseni. Kuna Shane kaalub vähe, saab Hannah ta igasuguse probleemita ratastoolist sülle haarata ja käte vahel mujale kanda ning istuma asetada.
Hannah tõdeb, et enne praeguse elukaaslasega tutvumist ei olnud ta puuetega inimeste eludega seonduvaga mitte kuidagi tuttav. Esimesel kohtingul tuli keegi nende laua juurde ja hakkas Shane`i eest palvetama. «Olin jahmunud, et mida ma teen? Shane vastas, et ärgu ma muretsegu, seda juhtub kogu aeg. Olin šokeeritud. See on kindlasti avanud mu silmad hoopis teistsugusele maailmale, millest mul ei olnud aimugi,» ütleb Hannah.