:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/01/11/11708568t1h63f9.jpg)
Veepudeli võib leida iga terviseteadliku inimese kotist või töölaualt. Pudelil peituvad bakterid ei pruugi aga nii tervislikud olla.
Korduvkasutuses veepudel peidab endas tõelist bakteritepesa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brasiilia uuringus testiti 30 spordiklubi külastaja veepudeleid ja võrreldi neid 30 kasutamata pudeliga. Leiti, et 83 protsenti kasutatud pudelitest olid saastunud bakteritega, vahendab Men´s Health.
Kõige rohkem leiti pudelitelt baktereid Staphylococcus aureus ja E. coli. Esimene neist bakteritest on olemas umbes iga kolmanda inimese ninas ja ei tekita enamasti mingit kahju. E.coli asub terves seedesüsteemis ning osad selle tüved võivad tekitada kõhulahtisust.
Kui tõenäoline on see, et pudelis peituvad bakterid teevad sind haigeks? See sõltub, millised bakterid seal on ning kuidas inimese immuunsüsteem ettevalmistunud on.
Bakterid tulevad tõenäoliselt käitlemisega seotud saastest. Kuna inimesed katsuvad pudelit selle täitmiseks kätega, kanduvad sealt bakterid pudelile. Parim on pesta veepudelit enne igat kasutuskorda või panna see nõudepesumasinasse. Et vältida kahjulike bakterite kandumist pudelile, peaks tähelepanu pöörama kätepesule. Eriliselt tuleks pesu ajal meeles pidada sõrmeküüsi, kus pisikud ennast enamasti peidavad.
Bakterid ei kasva nii edukalt terasest, metallist või klaasist pudelitel. Plastikust pudelitele on bakteritel lihtsam kinnituda, sest pind ei ole nii sile ja kergesti puhastatav.