Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Teadlased lõid dieedi, mis peaks päästma nii keskkonna kui inimese tervise

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paljuski taimsel toidul põhinevad toitumissoovitused vähendaksid eluskarja pidamisest tulevaid kahjusid keskkonnale.
Paljuski taimsel toidul põhinevad toitumissoovitused vähendaksid eluskarja pidamisest tulevaid kahjusid keskkonnale. Foto: Krisana Antharith / PantherMedia / Krisana Antharith

Globaalne toitumisplaan püüab positiivselt mõjutada nii inimeste tervist, keskkonda kui olla lahendus kasvava ühiskonna toidunappusele. 

Teadlased töötavad dieedi kallal, mis lubab päästa elusid, toita ära 10 miljardit inimest ja olla samal ajal kasulik ka meie planeedile. Toitumisplaan ei keela liha ega piimatooteid, kuid soovitab teha olulisi muutusi selles, kuidas keskmine inimene praegu sööb, vahendab BBC

Globaalselt tähendab see punase liha tarbimise vähendamist poole võrra ning köögiviljade, puuviljade, kaunviljade ja pähklite söömise kahekordistamist. Olenevalt inimeste elukohast tuleks teha erinevaid muudatusi. Et toitumissoovitusi jälgida, peaks põhjaameeriklased sööma 84 protsenti vähem punast liha ning kuus korda rohkem ube ja läätsi. Eurooplased peaks sööma 77 protsenti vähem punast liha ja 15 korda enam pähkleid ja seemneid.

Mida süüa ja mida mitte? 

Punast liha tuleks tarbida nädalas ühe kotleti või kuus ühe suure lihasteigi jagu. Kala ja kana võib tarbida paar väikest portsjonit päevas, kuid ülejäänud valgud peaks tulema taimedest. Teadlased soovitavad iga päev süüa pähkleid ja kaunvilju: ubasid, kikerherneid ja läätsesid. Köögiviljade tarbimine peaks oluliselt suurenema ning need võiks moodustada igast toidukorrast poole. Tärkliserikaste köögiviljade, näiteks kartuli osakaalu menüüs võiks vähendada.   

Ühe päeva toidukogus võiks uute soovituste järgi välja näha selline.
Ühe päeva toidukogus võiks uute soovituste järgi välja näha selline. Foto: EAT-Lancet Comission
  1. Pähklid - 50 grammi päevas
  2. Oad, kikerherned, läätsed ja muud kaunviljad - 75 grammi päevas
  3. Kala - 28 grammi päevas
  4. Muna - 13 grammi päevas
  5. Liha - 14 grammi punast liha ja 29 grammi kana päevas
  6. Süsivesikud - täistera leib ja riis 232 grammi päevas ja 50 grammi tärkliserikkaid köögivilju
  7. Piimatooted - 250 grammi või üks klaas piima
  8. Juurviljad - 300 grammi päevas ja puuviljad 200 grammi päevas

Lisaks mahub soovitustesse veel päevas kuni 31 grammi suhkrut ja 50 grammi õlisid, näiteks oliiviõli.

Dieet vähendaks elustiilihaigusi

Teadlaste hinnangul päästaks selline toitumine igal aastal 11 miljoni inimese elu. Muutused vähendaksid ebatervisliku toiduga seotud südamehaigusi, insulte ja vähkkasvajaid, mis on arenenud maailmas suurimad surma põhjustajad.

Maailma rahvastiku arv oli 2011. aastal 7,7 miljardit ning 2050. aastaks usutakse see kasvavat 10 miljardini. Lisaks sellele, et toita ära 10 miljardit inimest, oli teadlaste eesmärk luua toitumisplaan, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ennetab liikide väljasuremist, säästab vett ega nõua haritava maa laiendamist.

Toitumiskava loomiseks tõi rahvusvaheline komisjon EAT-Lancet kokku 37 teadlast üle maailma. Nende hulgas nii põllumajandus-, kliima- kui ka toitumiseksperte. Kaks aastat kestnud uurimustöö tulemused on avaldatud teadusajakirjas Lancet. EAT-Lancet annab oma teadustöö tulemused üle ka maailma terviseorganisatsioonile.  

Tagasi üles