/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/21/11730318t1h5358.jpg)
Sel gripihooajal võib tõenäoliselt enim haigestumisi põhjustada seagripp, mille eripäraks on pisut leebemad sümptomid. Sellegipoolest tuleb valvel olla ja haiguse tüsistusi ennetada.
Eestis levib seagripp - mille poolest on see tõbi teistmoodi? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul põhjustavad Eestis sel gripihooajal haigestumisi kolm ringluses olevat viirust, millest kaks on A- ja üks B-gripiviirus. Praegu levib A-gripiviirus (H1N1)pdm09, mida rahvakeeli kutsutakse seagripiks (ringluses alates 2009. aastast), A-gripiviiruse alatüüp H3N2 (ringluses 1968. aastast) ning B-gripiviirused. «Sel hooajal suure tõenäosusega domineerib A-gripiviiruse alatüüp (H1N1)pdm09,» märkis Sadikova.
Kui muidu on gripi peamiseks sümptomiks kiirelt tõusev kõrge palavik, samuti peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu, siis seagripi iseärasuseks on mõnel juhul üsna kerge kliiniline pilt. Näiteks palavik ei pruugigi tõusta üle 38 °C ning esineb ainult üksikuid hingamisteedega seotud sümptomeid nagu köha või kurguvalu.
Seetõttu ei kipu inimesed haiguse korral alati arsti poole pöörduma ning jätkavad tööl käimist. «Nii võib juhtuda, et lõpuks arsti juurde jõudes on patsiendid juba raskes seisundis, vajades hospitaliseerimist või koguni intensiivravi,» hoiatas Sadikova võimalike gripi tüsistuste eest. Üldiselt võivad gripiga kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ning krooniliste kopsu- ja südame-veresoonkonna haiguste ägenemine.
Sadikova nentis, et inimese jaoks ei ole tegelikult olulist vahet, milline gripiviirus teda tabab. Mistahes gripiviiruse alatüübist on alati enim ohustatud vanemaealised inimesed (vanuses 65 eluaastat ja vanemad); isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neeru- või ainevahetuse süsteemi haiguseid (eeskätt diabeeti); immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud, aga ka kuni viieaastased lapsed.
Gripispetsialisti sõnul näitab statistika aasta-aastalt, et just sellised inimesed põevad grippi väga raskelt, satuvad intensiivravisse või surevad gripist tingitud tüsistuste tõttu.
Loe gripist veel: