Ilmselt on nii mõnigi inimene täheldanud, et talvekülmadega on isud suuremad, justkui oleks vajadus end pakaseks ette valmistada.
Talveks rasva ehk Miks teeb külm ilm näljasemaks?
Ka uuringutes on leitud seos külmade ilmade ning suurenenud päevase kaloraaži vahel, kirjutab MyFitnessPal spordiblogi. 2005. aastal avaldati ajakirjas European Journal of Clinical Nutrition uuring, millest selgus, et talvel tarbisid inimesed päevas keskmiselt 86 kalorit rohkem kui kevadel. Sarnane tulemus ilmnes ka ajakirjas European Journal of Epidemiology avaldatud uuringus – külmematel kuudel kippusid inimesed lihtsalt rohkem sööma ning võisid tunda end sellegipoolest ikka näljasena. Teadlased panevadki selle külma ilma ning ööpäevarütmi muudatuste (pimedam talveaeg) arvele, muud erilist teadust siin taga ei peitu.
«Talvekuudel on normaalne, et isutab tihti sooja ning maitseküllase toidu järele,» lisas toitumisnõustaja Chelsey Amer. Siiski ei soovita ta süüa ohtralt süsivesiku- ja rasvarikkaid toite, vaid eelistada neid roogi, milles peitub palju valku ja kiudaineid. Mõlemad toitained hoiavad kõhtu kaua täis ning ennetavad seega liigset näksimist. Amer pakub mõnusate tervislike talvetoitudena välja näiteks kalkuni- või veiseliha koos ubade ja soojendava tšilliga. Süsivesikuallikatest tasub aga valida täisteratooted. Näiteks isegi vahvleid ja pannkooke saab teha täisterajahust. Hea süsivesikuallikas on veel maguskartul, milles leidub rikkalikult toitaineid.
Toitumisnõustaja Bonnie Taub-Dix rõhutas samas, et talvelgi ei saa unustada vitamiinirikkaid köögivilju, millest saab valmistada soojendavaid hautisi, pajaroogi, kastmeid. Eri värvi köögiviljadest saad erinevaid toitaineid, mis aitavad ka immuunsüsteemi talvisel ajal tugevana hoida. Niikaua kuni teed tervislikke valikuid, ei maksa karta ka talvist kaalutõusu, sest lõpuks ei pea me ikkagi talverasva koguma ning pakase tõttu suuremaid koguseid sööma.