Nakkushaigustest kujutab Eestile suurimat epideemiaohtu senitundmatu gripiviirus

Gripp võib kujuneda väga kiiresti raskeks haiguseks.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Terviseameti riskianalüüsi kohaselt on Eesti jaoks kaks suurimat terviseohtu ulatuslik mürgistus ja nakkushaiguste epideemia. Nakkushaigustest peetakse elanikkonnale ohtlikemaks veel tundmata gripiviiruse levikut.  

Globaalne gripipandeemia on ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) arvates üks kümnest kõige suuremast ohust maailma elanike tervisele. On olemas väga ohtlikke nakkushaigusi, kuid Eestis võib muret tunda eelkõige gripipuhangu pärast. «See võib ühel hetkel epideemia või pandeemia mõõtmed võtta,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi haldusjuht Marek Seer.

Tema sõnul sõltub haiglate valmisolek gripipuhanguks prognoosist. «Teame, et võib haigestuda 5–20 protsenti elanikkonnast. See on tõsine väljakutse,» sõnas ta. Eelmine gripihooaeg tõi tema hinnangul küll haiglatele lisatööd, kuid midagi ebatavalist see endast ei kujutanud.

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko on päri, et gripp kujutab nakkushaigustest kõige suuremat ohtu. «Muudetud gripp või uus gripp on kõige ohtlikum. Uute haigustekitajate suhtes on inimesed vastuvõtlikud ja kõik võivad haigestuda – ka need, kes on muidu noored ja terved,» rääkis ta.

Nakkushaiguse teeb ohtlikuks vaktsiini ja ravi puudumine. 2009. – 2010. aasta pandeemilise gripi hooaeg näitas Dontšenko sõnul, et grippi tasub karta. Haigustekitaja oli uus ja inimesed olid kõik vastuvõtlikud. WHO andmetel haigestus sel gripihooajal 5–20 protsenti kogu maailma elanikkonnast. «Pandeemia esimesed juhud tekkisid suvel ja suure leviku omas gripp juba sügisel. See levis suhteliselt kiiresti ka kontinentide vahel, mispärast gripipuhang pandeemiaks kuulutatigi,» sõnas epidemioloog.

Nakkushaiguste epideemiatega tegeleb Eestis terviseamet, kus on selleks spetsiaalne kriisireguleerimise osakond. Samuti on kaasatud tervishoiuteenuse osutajad, häirekeskus, veterinaar- ja toiduamet, politsei- ja piirivalveamet. «Me jälgime epidemioloogilist olukorda teistes riikides. Kui saame informatsiooni haigustekitaja kohta, peame seda kohandama oma riigile ning toimima nende eeskujul, kes on juba selle haigusega silmitsi seisnud,» rääkis Dontšenko. Põhilised meetmed on tema sõnul teavitamine, varajane avastamine, isoleerimine ning ravi.

Teateid uute muundunud gripitüvede suhtes ei ole veel olnud ning praeguses gripihooajas midagi erakorralist täheldatud ei ole, ka vaktsiin on toimiv. «Need viiruse tüved, mis on gripivaktsiini koostises, praegu ka ringlevad. Seda näitavad ka teiste riikide andmed,» lisas Dontšenko.

Epideemiariski ennetus on vaktsineerimine, kuid paraku on meil gripi vastu vaktsineerimisega hõlmatus väga madal. Siiski on Dontšenko hinnangul näha, et inimesed tunnevad vaktsiini vastu huvi. «Eelmise aasta lõpus korraldati apteekides vaktsineerimine ja see oli väga tõhus. Seal sai üle 8000 inimese vaktsineeritud. Järgmisel aastal vaktsineeritakse ka hooldekodudes elavaid eakaid,» rääkis ta.

Terviseamet soovitab gripi vastu vaktsineerida ja pidada meeles ka kõige tavalisemat kätepesu. See on üks tõhusamaid meetmeid pea kõigi nakkushaiguste korral, leiab Dontšenko.

Tagasi üles