Euroopa Liidus on lubatud piimaks nimetada ainult loomadelt saadud piima. USA toidu- ja ravimiamet plaanib samuti seda teha. Seepärast nimetatakse juba praegu USA-s taimepõhiseid jooke tihti nimetusega malk. Ekspertide arvates on piimalaadsed tooted selle aasta kuum trend. Neid valmistatakse sojast, pähklitest, mandlitest, kaerast, hernestest, kookosest, riisist, lina- ja seesamiseemnetest, kanepist ning banaanidest. Eriti kiidetakse viimast selle meeldiva maitse ja kõrge kaaliumisisalduse tõttu.

Toodetakse ka lihatoodete analooge, seda eelkõige sojast, lupiinist, nisuvalgust seitanist. Seitanist vorstid olid pühade eel Soomes nii populaarsed, et kadusid poelettidelt kiiresti. Meie teadlased on võtnud südameasjaks hernevalgust liha analoogi tootmise.

Loe lähemalt: Eesti teadlased hakkasid liha valmistama hernestest

Probiootikumide populaarsus

Inimesed huvituvad üha rohkem oma tervisest. Trendiks on kujunemas probiootikumide laialdasem kasutamine. Äsja tõdesid Harvardi teadlasedki, et probiootikumid võivad olla kasulikud ka astma, artriidi, allergiate, depressiooni ja muude haiguste ravil. Isegi kaalulangetamisel pidavat neil olema positiivne toime. Sellele on reageerinud rida ettevõtteid. Kui varem olid probiootikumid hapendatud piimatoodetes, siis nüüd võib leida neid ka teistest toiduainetest. Näiteks Kellogg’s tõi turule Happy Inside teraviljatoodete sarja, millele on lisatud pre- ja probiootikume. Danones valmib probiootikumidega taimne jogurtilaadne toode veganitele. Living Intentions valmistab nelja erinevat popkorni probiootikumidega. Toodetakse ka keefiri mikroflooraga juustu Farmer Cheese.

Rohkem taimetoite

Food Swap (toiduvahetus) on sündmus, kus kohaliku kogukonna liikmed vahetavad omavahel omatehtud toitusid. Food Swap Network alustas Brooklynis, New Yorgis 2010. aastal ja on levinud nii Ameerikas kui ka Euroopas. Inimesed mõtlesid välja tervislikumaid, huvitavaid retsepte ning see suund kandus ka ettevõtlusesse. Näiteks võib USA-s tellida mõnes pitsarestoranis pitsa, mille põhi on valmistatud lillkapsast. Pakutakse ka suvikõrvitsast valmistatud pastat või burgereid, kus pihv on asendatud portobello seene viiluga.

Veganeid ei ole Eestis palju, kuid Eesti Vegan Selts loodab nende arvu aastaks 2022 tõsta viie protsendini elanikkonnast. Kõigile ei sobi veganlus, kuid alustada võiks sellest, et ühel päeval nädalas loobuda lihast. Seevastu iga päev on soovitatav süüa 500 grammi puu- ja köögivilju.

Plastpakendid keelu alla

Veel üks tänavune toiduga seotud trend on vähendada keskkonna saastamist plastpakenditega. Selle saavutamiseks peab ühest küljest võtma kasutusele rohkem biolagunevat plasti, teisalt aga tagama lagunematu plasti parema ringlussevõtu. Maailma Majandusfoorumi prognoosi kohaselt on praeguse «trendi» jätkudes 2050. aastaks ookeanides rohkem plasti kui kala. Euroopa Komisjon on käima lükanud strateegia, mille eesmärgiks on võtta kõik EL turul olevad lagunematud plastpakendid 2030. aastaks ringlusse. Euroopa Parlament hääletas kogu ühekordselt kasutatava plasti täieliku keelustamise poolt, et peatada ookeanide reostamine. Loodetavasti see jõustub 2021. aastaks.

Biolagunevaid plaste toodetakse juba praegu. Starbucks plaanib kõigis ja McDonald’s osas söögikohtades vahetada plastkõrred biolagunevate kõrte vastu. Sama toimub kohvitopsidega. Soomes on välja töötatud lisaks biolagunevatele kohvitopsidele ka plastikuvabast kartongist burgerikarbid ja papptaldrikud. Prantslased aga tõid turule suhkruroost valmistatud biolaguneva VeganBottle'i (veganpudel). Seattle linn teatas, et on keelanud plastkõrte ja plastist toidunõude kasutamise kõigis linna söögikohtades. Võib ennustada, et nii toimivad tulevikus veel paljud riigid.

Eestis ei ole nii suureks probleemiks joogikõrred ja kohvitopsid. Pigem on suuremaks saastajaks kilekotid ja plasttaara, millesse on pakendatud enamik toiduainetest. Mõnes poes on küll müügil õhukesi biolagunevaid kilekotte mis ei maksa eriti palju, kuid eelistatakse tavalisi kilekotte. Toidu plastpakendile praegu head biolagunevat alternatiivi ei ole.

Eurostati andmetel tootsid eestlased 2015. aastal 46 kilo plastprügi ühe inimese kohta. EL-is paiknes Eesti selle näitajaga kolmandal kohal. Taaskasutusse võetakse sellest alla viiendiku. Tänaseks on olukord veelgi halvem, kuna viinaralli tagajärjel tuuakse Eestisse aastas ligi 100 miljonit plekkpurki ja pudelit. Eestis tegutsevate kaubanduskettide otsus korjata kassade juurest ära tasuta kilekotid on mõnevõrra vähendanud kilekottide kasutamist, kuid sellest ei piisa. Hoopis parem oleks, kui need eemaldataks ja asendataks biolagunevate kilekottidega.

Eestis on plasti taaskasutamine ebapiisav ja kui olukord ei parane, ootavad ees suured trahvid. Tulevikus ootavad meid ees suured muudatused jäätmesorteerimisel. Igaüks saab aga juba praegu vastutustundliku käitumisega vähendada meie planeedi saastumist ja jätta järeltulevatele põlvkondadele puhtama elukeskkonna.