Hirmutavad põhjused, miks ei tasu päevast päeva süüa samu toite
26. jaanuar 2019, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/24/11737195t1h8da4.jpg)
Lihtne on igapäevaselt jääda pidama samade toitude juurde, eriti kui tegu on su lemmikutega. See ei pruugi aga tervise seisukohast olla parim variant, kirjutab Reader’s Digest.
«Inimene on loodud jahti pidama, mistõttu on ka menüü olnud varieeruv. Evolutsiooniliselt on justkui nii seatud, et inimene saaks osa erinevatest toitainetest iga päev, nädal ja kuu ning et keha funktsioonid oleks seeläbi võimalikult optimeeritud,» selgitas väljaandele toitumisnõustaja Monica Auslander Moreno.
Organismi pidev vajadus eri toitainete järele ongi peamine põhjus, miks peaks menüü olema võimalikult mitmekesine. Siinkohal võib leida kaks äärmuslikku ohtu: üksluine menüü võib mitmetest toitainetest ilma jätta kui ka võib pidevalt sama toidu söömine viia mõne toitaine (või veel hullem, lisaaine) ülekülluseni. Näiteks kui süüa pikka aega järjest iga päev sama tootja kalatoodet, võid kalas peituvaid toksiine saada lõpuks väga suurel hulgal.
Toitumisnõustajad soovitavad igapäevaselt süüa kõigis vikerkaarevärvides puu- ja köögivilju, kuna neis peituvad erinevad toitained. Vabalt võib süüa nii värskeid kui ka külmutatud vilju, juhul kui säilib mitmekesisus. Menüü mitmekesisus tagab ka normaalse soolestiku mikrofloora, kus erinevad bakterid edendavad meie seedimist ning tugevdavad immuunsüsteemi. Head soolestiku mikrofloorat aitavad luua eelkõige fermenteeritud toidud (jogurt, keefir) ning puu- ja köögiviljad, milles leiduvad kiudained toetavad seedimist. Kui neid toidugruppe vältida, on seedimine raskendatud ning see võib lõpuks viia ülekaaluni, eriti kui menüüs on palju töödeldud toite.
Kuna soolestiku mikrofloora on mõnel määral seotud immuunsüsteemiga, siis kesise mikrofloora puhul ei peaks olema ilmselt üllatus, et ka immuunsüsteem võib jääda nõrgaks ning haigused hakkavad lihtsamini külge. Üksluiset menüüd on seostatud ka energiapuudusega. Kui rääkida pikemas perspektiivis, siis näiteks igapäevase suuremates kogustes (punase) töödeldud liha söömine võib lõpuks suurendada vähiriski. Kui eelistad aga igapäevaselt konkreetseid ja kindlal viisil valmistatud toite, peab kindlaks tegema, ega sul pole valikulist söömishäiret, mille puhul inimene keeldubki teatud toite söömast nende värvi, tekstuuri või lõhna pärast.