Läätsed ei jõua kuigi tihti eestlase toidulauale, ent ometi on neid lihtne valmistada ja kasulikke omadusi on neil küllaga. Seega, miks peaksime läätseroogasid sööma?
Tervisenõu: milleks süüa läätsi?
Läätsede heade omaduste kohta kirjutab Tervislik toitumine blogi:
Läätsed on kaunviljad (herned, kikerherned, oad ja läätsed). Nende värvus varieerub olenevalt sordist ja kasvatuspiirkonnast – läätsed võivad olla rohelised, pruunid, hallid, kollased, kirjud või oranžid.
Kaunvilju, sealhulgas läätsesid väärtustatakse kõrge valgusisalduse pärast ning nende valk on üks paremaid asendamatute aminohapete allikaid. Samuti on see inimorganismile hästi omastatav. Läätsedest saab ka kaaliumit, foolhapet, rauda, magneesiumi, tsinki; lisaks hulga B-grupi vitamiine, mis on vajalikud ajutööks.
Läätsede glükeemiline koormus on madal. Need täidavad hästi kõhtu ja seda pikaks ajaks, kuna imenduvad aeglaselt. Läätsedes on rikkalikult lahustuvaid ja lahustumatuid kiudaineid (kuivades seemnetes kokku 8–9 protsenti), mis soodustavad seedetegevust. Kuna läätsed on kiudainerikkad, aitavad need kolesteroolitaset kontrolli all hoida.
Läätsed sisaldavad palju oksalaate, seetõttu peaksid nende tarbimist piirama inimesed, kellel on neerukivid.
Läätsesid ei ole ilmtingimata vaja leotada, kuid puhitusi tekitavate ühendite vähendamiseks võib neid enne keetmist leotada 30–45 minutit. Leotamine vähendab ka keetmisaega. Leotamise jooksul tasub paar korda vett vahetada ja keetmiseks tuleb võtta puhas vesi. Keetmisaeg varieerub vastavalt läätsetüübile: pruunide läätsede puhul on see keskmiselt 60 minutit, rohelistel 30–45 minutit ja oranžidel läätsedel 15–20 minutit.
Läätsedega sobib hästi kokku näiteks sidrun, mis sisaldab C-vitamiini ning aitab lisaks maitseomaduste parandamisele kaasa läätsedes sisalduva raua imendumisele. Kaunvilju kasutatakse tänapäeval toidus üsna vähe, ehkki neid võiks oluliselt rohkem tarbida. Kaunvilju on hea süüa mõned korrad nädalas, kuid neid võib tarbida ka iga päev.