/nginx/o/2020/09/07/13331202t1hf4a0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/29/11750041t1hd167.jpg)
Kuigi pidevalt hirmutatakse meid D-vitamiini vaegusega, ei maksa arvata, et tasub sisse süüa suuri vitamiinidoose. Ülisuurtel doosidel ei ole nimelt täheldatud kasulikku toimet, kirjutab TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert.
Toitumisteadlane selgitab: kui palju D-vitamiini on liiga palju? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
D-vitamiini tunti pikka aega kui tervete luude vitamiini, kuna ta soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist. Nüüdseks on sel leitud veel palju kasulikke omadusi, nimelt seostatakse madalat D-vitamiini taset suurema riskiga haigestuda kasvajatesse, diabeeti, sclerosis multiplex’i, infarkti, dementsusesse ja teistesse haigustesse.
Meie laiuskraadil kannatab palju inimesi D-vitamiini vaeguse käes. Meditsiinilaboris SYNLAB tehti 2016. aastal D-vitamiini analüüsi 75 408 korral. Kõikidest testidest vaid 16 protsendil oli vitamiinitase normis. Kõik see on tõstnud D-vitamiini toidulisandite populaarsust.
Normaalsed tasemed
Euroopa Liidus esitatakse D-vitamiini sisaldus mikrogrammides (µg), sageli ka rahvusvahelises ühikus IU, kusjuures 1 µg= 40 IU. D-vitamiini staatust hinnatakse kaltsidiooli sisalduse järgi seerumis nmol/l.
D-vitamiini defitsiidiks peetakse suurusjärku <25 nmol/l, D-vitamiini vähesuseks alla 50 nmol/l. Optimaalseks peetakse vahemikku 75-80 nmol/l. Vitamiinimürgistus esineb rohkem kui 250 nmol/l puhul. Igaüks võib paluda D-vitamiini taseme määramist oma perearstilt.
EL toiduohutusameti (EFSA) kinnitatud D-vitamiini tarbimise ohutu ülempiirid, millest lähtub ka Eesti, on:
- Lapsed kuni 12 kuud 25 µg/1000 IU;
- Lapsed vanuses 1 kuni 10 aastat 50 µg/2000 IU;
- Kõik ülejäänud 100 µg/4000 IU.
Lapsed on tundlikumad D-vitamiini liiga suurtele annustele. Täiskasvanu tervisele on ohtlik pikaajaline üle 140 µg tarbimine. D-vitamiini toksilisus on harvaesinev ja see esineb ainult kõrgete toidulisandi dooside tarbimisel pika aja jooksul. Toidu ja päikese toimel on see võimatu.
Ülisuur doos ohustab
D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin. Erinevalt vesilahustuvatest vitamiinidest ei ole kerge selle suuri koguseid organismist eemaldada. Ülisuurte dooside puhul tekib organismi «vaba» vitamiin, mis siseneb rakku ja hakkab suurendama kaltsiumi imendumist seedesüsteemist. Tulemuseks on vere kaltsiumisisalduse tõus. See võib põhjustada tervisehädasid, näiteks kahjustada artereid ja neerusid, moodustades valulikke neerukivisid. Samuti võivad esineda seedehäired, uimasus, janutunde suurenemine ning sage urineerimine.
Kuigi D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist, võivad liiga suured doosid hoopis kahjustada luid ja põhjustada luuhõrenemist. Arvatakse, et selle põhjuseks on K2-vitamiini aktiivsuse vähenemine. Üheks K2-vitamiini omaduseks on kaltsiumi säilitamine luudes, mitte aga veres. Seepärast soovitatakse vältida suuri D-vitamiini doose ja tarbida K2-vitamiini. Mõned toidulisandid sisaldavad neid kahte koos.
Vitamiinitoksilisus on väga ohtlik - see võib avalduda kuude või isegi aastate möödudes pärast kõrgete dooside tarbimist. Samas ei ole täheldatud ülisuurte dooside kasulikku toimet. Seepärast ei ole soovitav ületada ohutut doosi (100 µg ehk 4000 IU päevas). Mõned meil müügil olevad toidulisandid sisaldavad 100 ja isegi 125 µg D vitamiini. Samuti on müügil vitamiinitilgad, kus üks tilk võib sisaldada 100 µg vitamiini. Siin võib tekkida üledoseerimise oht. Kuna ka toidust saab inimene mingil määral vitamiini, siis tuleks pigem loobuda üle 100 µg sisaldavate toidulisandite tarbimisest.
Veterinaar- ja toiduamet kontrollib regulaarselt apteekides ja e-poodides pakutavates toidulisandites D-vitamiini sisaldust ja avastas mõni aeg tagasi, et 15 protsendil neist ei olnud sisu vastavuses pakendil lubatuga. Läti päritolu Solvitale vitamiinis ei leitud üldse D-vitamiini (märgistus lubas 42,5 µg, kuid tegelikult oli 0,1 µg). Apotheka omatootes oli aga märgistusel 30 µg, kuid tegelikult oli vitamiinisisaldus 58,2 µg. Rekordiks võib pidada Madalmaades tehtud analüüsi tulemust, kus D-vitamiini kontsentratsioon osutus etiketil märgitust 78 korda kõrgemaks.