Alajahtumine tekib kehatemperatuuri langemisel alla 35 °C ning selle ohumärgid on tugev värisemine, nõrk pulss ja hingamisraskused. Küll aga on teisigi märke, mille puhul pole ehk nii ilmselge, et tegu on alajahtumisega.
Alajahtumise 4 kummalist märki, millest ei pruugi kergesti aru saadagi
Portaal Reader’s Digest toob välja märgid, mis viitavad üldjuhul kergemale alajahtumisele.
Unisus. Kui alajahtumine hakkab võimust võtma, võib inimene muutuda uniseks. Kui märkad, et kaaslane muutub õues äkki väsinuks ja tahab pikali heita, võib tal juba olla kerge alajahtumine. Sealjuures on alajahtumise ohus just näiteks lapsed ja imikud, keda tuleb nii toas kui ka vankriga õues magades soojas hoida.
Meeltesegadus. Üks alajahtumise ohtudest on kognitiivse võimekuse häirumine, mis takistab ka tavapärast enese ja oma oskuste tajumise võimet. Siinkohal tasub jällegi grupis liikudes üksteisel silm peal hoida, et kõik on kaaslastega ikka korras.
Purjusoleku tunne. See on seotud meeltesegadusega – võib juhtuda, et alajahtunud inimene hakkab ajama segast juttu, tema kõne ja lausete moodustamine on häiritud. Kui tead, et ta pole alkoholi joonud, tasub kahtlustada just nimelt pakast. Alkoholi puhul tasub aga teada, et see võib küll korraks sooja anda, ent häirib keha võimet adekvaatselt külma tajuda. Seega võib tekkida veel suuremgi oht alajahtumiseks.
Kohmakus. Läksid näiteks sõpradega suusatama. Alguses läks kõik kenasti, ent lõpupoole on aina raskem tasakaalu hoida, hakkad koperdama ja kukkuma. Siinkohal on häiritud juba nii kognitiivne võimekus kui ka füüsiline pool, mis viitab, et oled alajahtumise ohus ja peaksid peagi sooja saama.
Mida teha?
Alajahtumise esmane ja parim abinõu on minna külmast ära sooja kohta. Kui riided on niisked, peab need vahetama kuivade vastu. Alajahtumist aitab ennetada soe kihiline riietus, ilmastikuoludega arvestamine ja tegelikult ka kella jälgimine, et käreda pakasega ei oldaks õues liiga kaua.