:format(webp)/nginx/o/2019/02/05/11766778t1hc877.jpg)
Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab laste kasvunäitajate uuringu teise lainega – paari kuuga mõõdetakse 1. ja 4. klassidest kokku ligi 15 000 last, et hinnata algkoolilaste kasvamist. Uuritakse veel, kui tervislik keskkond on kool ja kuidas mõjutab kodu lapse kehakaalu.
2016. aastal viidi läbi sama uuring, millest selgus, et iga neljas 1. klassi laps Eestis oli ülekaaluline või rasvunud. «Nüüd on aeg uuesti hinnata, kuidas on olukord tänaste 1. klassi laste seas ja millised on eelmises uuringus osalenud õpilaste näitajad kolm aastat hiljem,» ütles uuringu vastutav uurija, TAI vanemteadur Eha Nurk.
Ta rõhutas, et lapseea ülekaal on tõsine risk tervisele ka hilisemas elus ja uuringud näitavad, et kooli minnes ülekaaluliste laste hulk suureneb. Teadusuuringute andmed on poliitikakujundajatele abiks laste tervist ja heaolu puudutavate otsuste tegemisel, mistõttu palutakse kõigil koolidel ja lapsevanematel, kelle lapsed valimisse sattusid, uuringus osaleda.
Üheks oluliseks seoseks laste ülekaalu juures on hommikusöögi söömata jätmine. Eelmine uuring näitas, et hommikusööki söönute seas oli liigse kehakaaluga lapsi vähem kui mittesööjate hulgas (vastavalt 26 ja 32 protsenti). Samuti oli kehakaaluga kimpus vähem neid lapsi, kes tegid regulaarselt trenni.
Nurga sõnul on koolidel ja teistel lasteasutustel laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel suur roll. «Enamikes koolides on olemas spordisaal, paljudel on territooriumil ka mänguväljak. Samas oli kolm aastat tagasi õues mängimine igas vahetunnis lubatud vaid pooltes koolides, ligi kümnendikus ei olnud aga õues mängimine lubatud üheski vahetunnis,» tõi ta näiteid.
Eelmise uuringu järgi oli võimalus süüa koolisööklas hommikueinet ligi pooltes koolides. Vahepaladeks pakuti aga koolipuhvetites enam maiustusi kui tervisesõbralikke näkse. Kui maiustused olid kättesaadavad 54 protsendis koolides (hõlmates 78 protsenti õpilastest), siis palju vähematest koolidest oli võimalik osta salatit (25 protsenti), võileibu (31 protsenti) või kuivatatud puuvilju ja pähkleid (28 protsenti).
«Loodetavasti näitab uus uuring olukorra paranemist,» lisas Nurk. «Seekord küsitleme ka peresid, et vaadata, kuidas mõjutavad lapse kehakaalu kodused valikud.»
Uuringusse valiti juhuvalimi alusel 190 kooli üle Eesti, kaasatakse kõik nende koolide 1. ja 4. klasside õpilased. Mõõtmised koolides toimuvad peamiselt märtsi ja aprilli jooksul. Õpilaste kohta kogutakse järgmised andmed: pikkus, kehamass, talje- ja puusaümbermõõt ning mõningad taustaandmed. Lisaks palutakse kooli esindajal täita lühike kooli iseloomustav küsimustik. Mõõtmisi korraldab OÜ Eesti Uuringukeskus, neid viivad läbi vastava koolituse läbinud töötajad.
Mõõtmised toimuvad koolis õppetundide ajal (soovitatavalt enne lõunasööki). Lastevanematele edastatakse uuringut tutvustav kiri koos veebilingiga pereküsimustiku täitmiseks ja nõusolekust keeldumise vorm (juhuks, kui vanem ei soovi, et laps uuringus osaleb) e-kirja teel.
Uuring viiakse läbi koostöös maailma terviseorganisatsiooniga (WHO) ja laste kasvunäitajate andmete kogumine toimub samaaegselt enam kui 40 Euroopa riigis. Tulemused selguvad 2020. aasta kevadel.
Uuringu tulemused salvestatakse siseriiklikkusse ja WHO rahvusvahelisse andmebaasi isikustamata kujul. Andmebaasis on kodeeritud andmed ja hilisemates analüüsides kasutatakse neid vaid üldistatult ega seostata konkreetsete laste või koolidega.
/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)