Ekspert hilisemast koolipäeva algusest: meie noored magavad liiga vähe

Koolilapsed.

FOTO: Arne Trautmann/PantherMedia / Scanpix

Hiljem algav koolipäev võiks olla võimalus toetada laste heaolu. Lõpliku otsuse teeb aga iga kogukond ka uuendatud määruse valguses ise. Esikohal peaks olema õpilaste tervis, kirjutab Terviseinfo blogis TAI laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav. 

Hiljuti on palju tähelepanu saanud kavandatav kooli tervisekaitsenõudeid puudutav määrusemuudatus ja eriti selle punkt, mis puudutab koolitundide algusaega. Kui hetkel kehtivas määruses on öeldud, et õppetunnid algavad koolis kell 8.00 või hiljem, siis muudetud versioonis on tundide algusajaks pandud kell 9.00, kuid sisse on toodud hoolekogu võimalus oma ettepanekuga alustada tunde muul ajal (varem või hiljem või kooliastmeti erinevalt). Arvajate hulgas on neid, kes muudatuse üle rõõmustaksid, aga ka neid, kes on tuliselt vastu. 

Üks peamisi põhjuseid, miks eksperdid tegid ettepaneku koolipäevade algusaega hilisemaks nihutada, on see, et meie lapsed ja noored magavad liiga vähe. 2013/14 õppeaastal läbi viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) andmetel magab ligi 40 protsenti 15-aastastest noortest koolipäevadel alla soovitusliku määra ehk vähem kui 7,5 tundi. Veel ilmnes, et lapsed, kes magavad vähem, hindavad oma tervist kehvemaks, nende õppeedukus on halvem, nad tegelevad vähem spordiga ning nende hulgas on vähem neid, kes pole kunagi alkoholi tarvitanud. Vähene uni mõjutab laste vaimset ja füüsilist tervist, on seotud suurenenud haigestumisriskiga kroonilistesse haigustesse ning ka üheks võimalikuks ülekaalu riskiteguriks.

Kui mõelda sellele, miks lapsed ja noored piisavalt ei maga, siis saab kindlasti välja tuua õhtusel ja öisel ajal nutiseadmete kasutamise, aga põhjuseid on teisigi. Teadlased on leidnud, et ka ilma nutiseadmeteta on teismeliste ööpäevarütm hormonaalsetest muutustest tulenevalt hilisem. Seega ka siis, kui noor hoidub nutiseadmete kasutamisest, võib ikka juhtuda, et ei õnnestu uinuda nii vara, kui sooviks.

Hilisemal koolipäeva algusel võib olla ka teisi positiivseid mõjusid laste tervisele ja heaolule. Hommikul on iga minut arvel ja nii võib juhtuda, et päeva tegusaks alustamiseks vajalik hommikusöök jääb söömata. 2015/2016 õppeaastal viidi Eestis läbi Euroopa laste rasvumise seireuuring (COSI), milles osales ligi 13 000 Eesti 1. klassi õpilast 381 koolist. Tulemused näitasid, et 26 protsenti 1. klassi õpilastest on rasvunud või ülekaalulised. Hommikusöögi söömine on üks oluline komponent, mis aitab ennetada ülekaalulisust ning toetada head tervist. Tühi kõht mõjutab nii lapse üldist enesetunnet kui ka keskendumist õppetööle, lisaks kipume näljaga lihtsamini haarama ebatervislike vahepalade järgi.

Kui COSI uuringus osalenud lastest sõi selle läbiviimise päeval ligi 90 protsenti hommikusööki, siis vanuse kasvades koolipäevadel hommikusöögi söömine väheneb. HBSC uuringu andmetel sõi 13-aastastest noortest koolipäevadel iga päev hommikusööki umbes 61 protsenti. Kuigi praegu pakub osa koole sooja hommikusööki, mida ka heal meelel süüakse, siis murekohaks on sageli see, et lapsed ei jõua hommikul piisavalt aegsasti kooli, et pakutavast hommikupudrust osa saada. Hiljem algav õppetöö võimaldaks lastel rahulikult kodus hommikusööki süüa, samal ajal on see hea võimalus pakkuda neile lastele, kes kodus ei söö, seda koolis.

Ka laste vähesest kehalisest aktiivsusest on üsna palju räägitud ning järjest enam püütakse leida võimalusi, kuidas saada lapsi rohkem liikuma. Häid võimalusi koolipäeva aktiivseks sisustamiseks on pakkunud Liikuma Kutsuva kooli algatus. Aga ka kõnealune määrus võib anda oma panuse, sest hommikune lisaaeg võib olla võimalus kehalist aktiivsust suurendada. Kui on rohkem aega, siis ei pea ehk last enam autoga kooli viima? Laps saab kooli minna iseseisvalt, kas siis jalgsi, rattaga või ühistranspordiga. Ja kui tõesti on perele parimaks lahenduseks autoga liikumine, jääb sel juhul ehk veidi rohkem aega, et ei peaks sõitma otse koolitreppi, vaid jõuaks peatuda eemal, pakkudes lapsele võimalust osa kooliteest jalgsi läbida.

On arusaadav, et iga uus algatus võib tekitada esialgu võõristust ning vahel ka vastuseisu ning võib tekkida tunne, et see ei ole tehtav või on mõttetu. Kindlasti ei tasuks sellest heituda, vaid pigem püüda ühiselt arutada ja mõelda läbi, mis on just meie kogukonnas ja koolis parim lahendus, kuidas muuta koolielu selliseks, et koolipere liikmete tervis ja heaolu oleksid toetatud ning kõigil oleks koolis hea ja mõnus õppida ning töötada. Hiljem algav koolipäev võib olla üheks toetavaks võimaluseks.

Populaarne

Tagasi üles