:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/02/14/11787315t1ha9da.jpg)
Suures koguses ebatervislike, väga töödeldud toitude tarbimine võib eluiga lühendada.
Vältides neid väga töödeldud toite võid kauem elada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpsemalt leidsid teadlased, et kui töödeldud toite söödi kümnendiku võrra rohkem, suurenes surmarisk kõikidesse põhjustesse 14 protsenti, vahendab CNN.
Meeskond vaatas peaaegu 45 000 Prantsusmaal elava inimese andmeid, kes olid uuringu algusperioodil keskmiselt 57-aastased. Küsitluses koguti andmeid osalejate toitumisharjumuste, füüsilise aktiivsuse, elustiili, kaalu, pikkuse ja kehaümbermõõdu kohta. Seitsmeaastase uuringu perioodi jooksul nähti, et kui töödeldud toitude osakaal suurenes 10 protsenti, kasvas surmarisk 14 protsendi võrra. Äärmiselt töödeldud toitude söömine võib viidata ka teistele ebatervislikele harjumustele, näiteks passiivne elustiil ja suitsetamine, mis võivad samuti surmariski suurendada.
Kõik töödeldud toidud pole kahjulikud
Minimaalselt töödeldud toitudes on alles nende algne toiteväärtus ja füüsilised omadused. Need on näiteks pestud ja lõigatud puu- ja juurviljad, pakitud salatid ja röstitud pähklid. Samuti näiteks toidud, mida on töödeldud, et hoida nende värskust ja toitainesisaldust, näiteks konserveeritud tuunikala, oad, tomatid, külmutatud köögiviljad ja marjad.
Tugevalt töödeldud toidud on aga probleem. Need koosnevad soolast, suhkrust, õlidest, rasvadest, maitse- ja lõhnaainetest, värvist ja muudest lisaainetest. Need on tööstuslikud tooted, mis sisaldavad enamasti rohkem kui viite koostisosa, mille hulgas võivad olla hüdrogeenitud õlid, värvained ja maitsetugevdajad.
Toidu töödelduse astet on võimalik näiteks mõõta näiteks uuringus kasutatud NOVA klassifikatsiooni järgi. See kategoriseerib toidud nende omaduste ja töötlemise põhjuste ja ulatuse järgi.
Väga töödeldud toitudeks loeti uuringus näiteks:
- karastusjooke
- magusaid või soolaseid pakendatud suupisteid
- jäätist
- komme
- margariine ja võideid
- küpsiseid, saiakesi ja kooke
- müslibatoone
- puuviljamaitselisi jooke
- šokolaadijooke
- lihaekstrakte
- valmiskastmeid
- «salendavaid» toidukorda asendavaid pulbrijooke
- valmispirukaid, pastaroogi ja pitsasid
- kala- ja kanapulki ja nuggeteid
- vorste
- burgereid
- hot doge
- pakisuppe, nuudleid ja magustoite
Nende toitude koostisosad ja valmistusviis teevad need väga kergesti tarbitavaks, atraktiivseks ja odavaks, samuti konkureerivaks värskete ja loomulike isevalmistatud toitudega. Nende toitude tarbimist ei pea iga hinna eest vältima, küll aga tasub tervise ja pika eluea jaoks neid tarbida nii mõõdukalt kui võimalik.
Algne uuring avaldati ajakirjas JAMA Internal Medicine.