Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/18/11799425t1hc334.jpg)
Brenda Brigitta Vetiku (19) toitumishäire sai alguse viis aastat tagasi peamiselt soovist parandada tulemusi kergejõustikutrennis, selle heaks püüdis ta tervislikult toituma hakata. «Tuli kommentaare, et siit-sealt on kinni võtta, võiks vähem olla. Mul oli endal ka kinnisidee, et kõhulihased oleksid ilusti välja joonistunud. Minu tervislik toitumine lõppes sellega, et tol suvel kaalusin umbes 55 kg ja järgmiseks olin 41 kg,» kirjeldas Vetik.
Esimesena hakkas ta menüüst välja jätma magusat, mida muidu armastas palju süüa. Seejärel kadusid menüüst üksteise järel teised toidugrupid. Alles jäid peamiselt valguallikad (kana, muna, kodujuust jm) ning köögiviljad. «Kuna kergejõustikutrenn on üpris intensiivne, varsti ma seda enam teha ei saanud. Käisin jooksmas, aga peagi ei jõudnud ka enam joosta, käisin siis kõndimas umbes 10 km korraga. Suvel sain aru, et olen anorektik, ja hakkasin teatud toidugruppe menüüsse tagasi lisama, aga see oli ka võitlus,» meenutas Vetik. Tema päevi täitsid sundmõtted toidu ümber, süümepiinad söödu pärast ja soov neist kaloritest vabaneda.
/nginx/o/2019/02/18/11799423t1hef4a.jpg)