Norskamise tähelepanuta jätmine võib viia impotentsuse ja infarktini

Norskamine võib paarisuhtes probleeme tekitada. Foto: Shutterstock

• Mõned jõuavad arsti juurde alles pärast öist lämbumistunnet.
• Norskamine võib olla märk eluohtlikust uneapnoest.
• Alkohol ja ülekaal soodustavad norskamist eriti meestel.
• Norskamine võib hingamisteede limaskesta välja venitada.

«Meile on tulnud patsiente, kes ütlevad, et naine läks nende juurest norskamise tõttu ära,» tõdes unearst Heisl Vaher. Norskamine võib olla muuhulgas märk uneapnoest, mille puhul on tavaline, et inimene unes kohati minuti või kauem ei hinga.

«Kui varem oli kasutusel mõiste «lihtne norskamine», siis tegelikult ükski norskamine ei ole seda alates hetkest, kui segab inimese enda või voodikaaslase und. Siis on unehäire küüsis juba kaks,» märkis Vaher.

Norskamise tõttu tekivad intiimsusprobleemid ja tülid. «Kogu paarisuhe võib olla häiritud, kuna üks inimene ei lase uneaegse heliga teisel välja puhata,» rääkis unearst. «Kui sul on uni halb, siis on ka tervis ja enesetunne halvad. Mina tõmban sinna võrdusmärgi vahele.»

Mis paneb norskama?

Norskamine tähendab ülemiste hingamisteede, eelkõige neelu piirkonna kudede vibreerimist. Kui koe vibratsioon kestab pikemat aega, võib see limaskesta välja venitada.

«Kui paneme lipu akna taha lehvima, siis mõne aja pärast on lipukangas elastsuse kaotanud. Hingamisteedes juhtub sama,» ütles Vaher.

Meestel on hingamistee pikem ja seetõttu ka limaskest altim vibreerima. «Pärast paari õlut esineb meestel rohkem norskamist, kuna alkohol on lihaslõõgasti ja koed lõõgastuvad seda juues rohkem. Alkohol suurendab limaskesta turset, tekitab kerget põletikku, samuti suitsetamine ja teatud allergiad,» nentis unearst.

Meestel pole ka naissuguhormoonide kaitsvat toimet, mis hoiab koed oluliselt paremas toonuses. Menopausi järel hakkavad naised rohkem norskama, mis on osalt tingitud vaikselt langevast limaskesta toonusest.

Magades lõdvestub kõigi hingamistee, eriti piirkond ninaneelust kõrini, mis vajub mõnevõrra enam kokku. Seetõttu võib tekkida hingamispausidega uneapnoe.

Ülekaalulistel kipub rasvkude kogunema limaskesta alla lihaste vahele. Kuna ümbritsevates kudedes on rohkem rasvkudet, siis hingamistee on kokku surutud ja selle läbimõõt väiksem.

«Kui patsient võtab kaalus alla, muutub uni paremaks ja hingamisprobleemid kergemaks,» kinnitas Vaher.

Unearsti sõnul lõdvestub magades kõigi hingamistee, eriti piirkond ninaneelust kõrini, mis vajub mõnevõrra enam kokku. Seetõttu võib tekkida hingamispausidega uneapnoe. Sellest, kui sageli tekib kokkulangemine, annab infot uneuuring. See aitab aru saada, kas norskamisega kaasneb muid muutusi (hingamispausid, hapnikusisalduse langus, südamerütmihäired).

Hääleka norskamisega alati ei kaasu veres hapnikusisalduse langust,» tõdes Vaher. Mõnikord ei kaasne uneapnoega aga norskamist.

Uneapnoe mõju haigustele

Unearst Erve Sõõru lisas, et üksi elavad inimesed jõuavad arsti vastuvõtule hiljem, näiteks kui on kogenud lämbumistunnet või tõsised haigused käes. Nimelt soodustab ravimata uneapnoe raskete terviseprobleemide teket: südamelihase infarkti, südamerütmihäireid, ajuinfarkti, II tüüpi diabeeti, liiklus- ja tööõnnetusi.

«20 aastat tagasi olid minu vastuvõtul patsiendid, kes olid uneapnoe tõttu invaliidistunud või töö kaotanud,» märkis ta.

Uneapnoega seotud II tüübi diabeedi risk on sageli seotud kehakaalu suurenemisega. «Kui norskamist aastaid mitte tähele panna, siis ühel hetkel võib olla raske uneapnoega patsient, kel on kaaluprobleem, vererõhu probleemid, veresuhkru ainevahetushäired, II tüübi diabeedini välja. Tegemist oleks ennetatava haigusega, kui kuulaksime rohkem oma pereliikmeid, mis toimub öösel,» rääkis Vaher.

Tavaline on, et norskamise vahepalana inimene ei hinga kuni minut ning järgnevad häälekad norsatused. Uneapnoe põhjustab meestel ka impotentsust, mis võib olla seotud nii une kvaliteedi kui ka pikkuse muutusega, samuti kehas vähenenud hapnikusisaldusega. Uneapnoe haigetel ilmnevad päevane unisus, väsimus, keskendumisraskused, probleemid tööga, koosolekutel läheb osa jutust kaduma.

«Nad jäävad roolis ka magama, on sellised mikrouned, kus nad ei taju, et on uinunud. Miks on laupkokkupõrkeid nii palju? Üks asi on nutiseadmed, aga teine on kindlasti päevane liigne unisus. Kõige lihtsam viide sellel võib olla, et see inimene on või oli norskaja,» rääkis Vaher.

Ravi võib hõlmata nii harjutusi kui ka unegeeni määramist

Unekeskuses vaadatakse esiti üle uneharjumused ja selgitatakse, milline on hea uni. Kaks nädalat tuleb täita unepäevikut, mis ajendab harjumusi lahti mõtestama.

Vastavalt vajadusele tehakse ühel ööl põhjalik uneuuring – ihule kinnitatakse andurid, kust saadav info salvestub peopesasuurusele aparaadile. Inimene magab kodus. Üle vaadatakse ka hingamisteed, et tuvastada võimalikud anatoomilised põhjused.

Nüüdisaegseim norskamise ravimeetod on kaperavi ehk suu asendit fikseerib patsiendi hammaste järgi valmistatud seade. Kape toob une ajal alalõua ettepoole ja seetõttu ei vaju keel nii palju taha neelu. Alalõua ettepoole toomine muudab ka neelu avaramaks. Heisl Vaheri sõnul kasutatakse seda meetodit pigem norskamise ja kerge uneapnoe puhul.

Lisaks on hea norskamisvastane toime müofunktsionaalsel ravil ehk harjutustel suupõhja-, keele-, neelu külgsetele ja pehmetele suulaelihastele. Need võimaldavad taastada ka ninahingamise. Lisaväärtusena on naised märganud, et nägu ja kael on paraneva lihastoonuse tõttu siledamad.

Raskema uneapnoe puhul kasutatakse hingamist toetavaid aparaate (CPAP), millega käivad kaasas maskid ja mis aitavad hoida positiivse õhurõhu kaudu hingamisteed lahti. CPAP-ravi sobivust kontrollitakse mitmenädalase testperioodi vältel.

Suu limaskestalt võetava geeniprooviga kontrollitakse ära unegeen, mis annab teada, kas oleme geneetiliselt õhtu, hommiku või vahepealset tüüpi. «Kui viime käitumusliku mustri kokku sisemise unekellaga, saame parima kombinatsiooni, sest jõustame end sellisena, nagu oleme loodud,» rääkis Vaher.

Artikkel ilmus esimest korda 5. märts 2019.