/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/07/11848001t1hb00a.jpg)
Füüsilise aktiivsuse säilitamine kõrge vanuseni on üks tervise alustala ja jalutamist vajava lemmiku omamine võib olla selleks hea motivaator. Uue uuringu kohaselt suurendab aga rihma kandva koeraga jalutamine vanemaealistel luumurdude ohtu.
Üllatav argine tegevus saadab paljud vanemad inimesed vigastustega haiglasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selliste vigastuste arv kasvab ja võib osutuda elumuutvaks juhtumist, väidetakse meditsiiniajakirjas JAMA Surgery avaldatud teadusuuringus.
Uuringus kasutati andmeid 2004.-2017. aastal USA haiglate traumapunktidesse viidud inimeste kohta. CNNi andmeil esines rohkem kui 32 000 juhtumit, mil 65-aastaste ja vanemate murdude taga oli lemmikloomaga jalutamine.
Vanemad inimesed on suuremas kukkumise ja luumurdude ohus juba niigi. Naissugu on täiendav riskifaktor luumurdude-ja haiguste kujunemisel, näiteks osteoporoosi. 78,6 protsenti murde esines lemmikloomaga jalutamise tõttu ka kõnealuses uuringus just vanematel naiste.
Uuringu tegijad loodavad, et vähenenud luutihedusega inimesed arvestaksid selle kui ohufaktoriga, sest üks õnnetult murtud puus kõrges eas võib tähendada nii surma, elukestvaid komplikatsioone kui ka täiendava abi vajamist.
Meditsiinitöötajatel soovitatakse riskile tähelepanu pöörata, kui on teada, et kõrges eas inimene kasutab koeraga jalutamist argise füüsilise aktiivsuse allikana. See võib tähendada, et koeri tuleks treenida mitte tegema äkilisi sööste või mõelda vanemas eas uut koera võttes, et ta võiks olla pigem väiksemat kasvu.