Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tasub teada: 80ndatel sündinud peaksid leetrivaktsiini uuendama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Leetritevastane MMR-vaktsiin.
Leetritevastane MMR-vaktsiin. Foto: Lukas Schulze / AP

Maailmas lokkavate leetritepuhangute valguses paneb terviseamet südamele, et 80ndatel sündinud inimesed võiksid vaktsiini uuendada, kuna toona tehtud vaktsiinid ei pruukinud säilitustingimuste tõttu anda sajaprotsendilist kaitset.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiaosakonna peaspetsialist Irina Filippova sõnul võiksid enne 1993. aastat sündinud ja leetrite vastu vaktsineeritud inimesed kaaluda uuesti vaktsineerimist vaktsiini ühe doosiga, sest toona Venemaal toodetud vaktsiinide kvaliteet ei olnud alati stabiilne.

«Tehasest tuli välja kvaliteetne vaktsiin, aga probleem oli säilitustingimustes, sest vaktsiinid on väga temperatuuritundlikud ja neid tuleb hoida +2 kuni +8 kraadi juures. Tänapäeval on põhjust arvata, et mitte alati ei suudetud neist nõuetest transpordi ajal kinni pidada,» nentis ta.

Eesti täiskasvanute leetritevastane vaktsineerimine ja soovitused vaktsineerimiseks:

  • Eestis alustati vaktsineerimist leetrite vastu 1967. aastal. 1967.-1979. aastail vaktsineeriti lapsi leetrivaktsiini ühe doosiga. Kasutusel olid NL-s toodetud leetrite monovaktsiinid.
  • Alates 1980. aastast vaktsineeriti koolieelseid lapsi leetrivaktsiini kahe doosiga.
  • Alates 1994. aastast võeti kasutusele Euroopa kvaliteediga MMR kolmikvaktsiin, mis kaitseb leetrite, mumpsi ja punetiste eest. Lapsi vaktsineeritakse vanuses 1 ja 13 aastat.
  • Isikutel, kes pole leetreid põdenud ega vaktsiini saanud, on soovitatav teha MMR vaktsiini kaks doosi vähemalt neljanädalase intervalliga.
  • Isikutel, kes on vaktsineeritud MMR ühe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine ühe doosiga.
  • Isikutel, kes on sündinud enne 1980. aastat ja vaktsineeritud leetrivaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha vaktsineerimine MMR ühe doosiga.
  • Isikutel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992 ja vaktsineeritud leetrivaktsiini kahe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR ühe doosiga, sh ka juhul, kui vähemalt ühe doosi manustamine jäi mainitud vahemikku.
  • Isikutel, kes on sündinud pärast 1993. aastat ja vaktsineeritud MMR kahe doosiga, pole vaja korduvvaktsiini.

Allikas: vaktsineeri.ee

Leetrite naasmine

Eelmisel aastal registreeriti 47 Euroopa riigis kokku 82 596 nakatumisjuhtumit, mida on kolm korda enam kui 2017. aastal ja mis on viimase kümnendi kõrgeim näitaja, kirjutas Postimees veebruaris. Kõige rängemalt sai Euroopas 72 inimese elu võtnud leetrite epideemias kannatada Ukraina, kus leetritesse nakatus 53 218 inimest, kellest 16 haiguse tagajärjel suri. Nakatunute arvult järgnesid Serbia, Prantsusmaa, Itaalia, Gruusia, Rumeenia ja Moldova.

Leetrite levik maailmas.
Leetrite levik maailmas. Foto: Pm

Eestis on tänavu kahe kuuga leetritesse haigestunud 11 inimest. Tallinna kooliõed andsid täna teada, et väga murelikuks teeb ka vanemate keeldumine laste vaktsineerimisest MMR vaktsiiniga. SA Tallinna Koolitervishoid juhi Kädi Lepa sõnul on kooliõdede mure number üks hetkel just leetrid.

«Rahvusvahelised hoiatused on väljas, olukord on murettekitav, kuid umbes kümnendik lastest on vaktsineerimata. Seda on kaks korda lubatust rohkem,» rõhutas ta. «Üle 300 vaktsineerimata õpilase võib tunduda esmapilgul talutava numbrina, kuid see on ainult Tallinna näitaja ja ning see pole absoluutnumber, vaid iga-aastane vaktsineerimata jäävate laste arv.»

Loe leetrivaktsiinist veel: Põhjalik uuring tõestas taas: autismil ja vaktsineerimisel pole seost

Tagasi üles