Unearst: kui uneprobleem selle aja jooksul üle ei lähe, tuleb pöörduda arsti poole

Unehäired pole naljaasi. Foto on illustratiivne.

FOTO: Panther Media / Scanpix / Wavebreakmedia ltd

Unehäirega inimesed saavad ise enda heaks palju teha, sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla unearst Erve Sõõru tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Märtsi lõpus läheb Eesti taas üle suveajale, mis toob kaasa rohkesti mõtisklusi teemal, kuidas tunni uneaja nihutamine organismile mõjub. Ka kella keeramise lõpetamine on esialgu lükatud edasi 2021. aastani. Unearstidel ei ole ühist seisukohta, kumba aega eelistada.

«Uuringuid, mis ühe või teise aja kasuks räägivad, on vähe. Uinumiseks on parem talveaeg, sest pimedaks läheb varem, samas on arvutatud, et talveajale üle minnes kaotame 212 tundi valget aega, millal saab tegeleda harrastustega, mis aitavad inimesel heaks uneks ette valmistuda,» sõnas Sõõru. Küll aga soovitab ta kohe hakata elama uue aja järgi, sest niikuinii läheb vähemalt kaks nädalat aega, et organism muutusega kohaneks.

Eesti elanikest umbes 15 protsenti kannatab püsivalt erinevate unehäirete all – alates uinumisraskustest või katkendlikust unest kuni norskamise, hingamistakistuse ja pideva väsimuseni.

«Kui unehäire on selgelt seotud stressiga või päevasündmustega, läheb see üle, kuid kui periood kestab vähemalt kuu aega, peaks perearstiga nõu pidama,» soovitas Sõõru. Ta kiitis perearste, kes teevad rohkesti teste ja suunavad tõsisemate häirete puhul spetsialistide juurde.

Unehäirete osas saab palju ära teha ka inimene ise, näiteks norskamise peamiseks põhjuseks on ülekaal ja liigne alkoholi tarvitamine. Samuti peab padi olema sobiva kõrgusega ning magada tasuks külili. Neile, kes ei jää õhtuti magama, on mitu moodust enda ettevalmistamiseks. Nutiseadmed peaks kinni panema tund enne voodisse minekut, samuti aitab päevane aktiivne liikumine ja mõnus rahulik muusika enne uinumist.

Paljud kasutavad unekvaliteedi kontrollimiseks aktiivsusmonitore. «Pean arstina neist väga lugu, kuna saame diagnoosimisel asjakohast infot,» ütles Sõõru. Ta lisas, et unehäirete korral on kõige olulisem välja selgitada mure esialgne põhjus. Patsiendi jaoks on põhjuse leidmine tehtud võimalikult mugavaks, näiteks saavad nad vastava aparaadi koju kaasa, panevad selle ööseks külge ning toovad hommikul tulemused kliinikusse.

Enne uuringu tegemist on hea teada, missugune protseduur on tasuta ja milline mitte. «Hingamistakistusega unehäirete uuringud on Eestis haigekassa tasuda, liigutushäiretest ja halbadest unenägudest tulenevad haigused pigem mitte,» märkis Sõõru.

Kuula raadiosaadet siit.

Populaarne

Tagasi üles