:format(webp)/nginx/o/2019/03/18/11875395t1he59b.jpg)
Üks EKRE valimislubadus oli meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu vähendamine, mis tõsteti aga möödunud nädalal koalitsiooniläbirääkimistel ettepanekute hulgast maha. Statistikast nähtub, et abortide arv on aastatega olulisel määral ning stabiilselt langenud ka poliitilise sekkumiseta.
Küsimus abortide riiklikust rahastamisest kerkis seoses EKRE valimisprogrammis oleva lubadusega seada eesmärgiks vähendada meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu ning lõpetada nende rahastamine maksumaksja raviraha eest. «See meie ettepanek läbi ei läinud,» sõnas EKRE aseesimees Martin Helme reedel.
«Panime koalitsioonilepingusse sisse, et Eesti peaks rohkem raha kulutama nõustamisele ja toetusele, et meil oleks vähem aborte ja rohkem terveid elussünde. Meil on ju tegelikult väga suur demograafiline probleem ja see on kindlasti üks osa sellest probleemist,» lisas Helme.
Eestis tehtud abortide statistikast on näha, et enim aborte tehti 1971. ja 1972. aastal, kokku vastavalt 42 256 ja 42 309 aborti. Sellest saati on abortide arv üsna stabiilselt langenud, vaid üksikutel aastatel on näha väikest tõusu. 2000. aastaks olime jõudnud juba 15 000 abordi ligi, alates 2009. aastast on aga abortide arv aastas jäänud alla kümne tuhande.
Alates 1991. aastast arvestatakse eraldi omal soovil ning meditsiinilistel näidustustel tehtud aborte, mis annab samuti võimaluse selgemalt abordi põhjuseid hinnata. Nii võibki näha, et möödunud aastal teostati Eestis kokku 5756 aborti, neist 3997 omal soovil, seega 1759 aborti tehti arsti otsusel.
Eestis on abort lubatud naise soovil, kui raseduse suurus ei ületa 11 nädalat + 6 päeva (raseduse kestvust arvestatakse viimase menstruatsiooni esimesest päevast alates). Meditsiinilisel näidustusel (väärarendi esinemine, oht naise elule ja tervisele, rase on alla 15-aastane või üle 45-aastane, naine on oma kehalise või vaimse puude tõttu võimetu last kasvatama) võib rasedust katkestada kuni 20 nädala vältel.
Eesti naistearstide selts esitas täna avaliku pöördumise peaminister Jüri Ratasele, kus väideti, et Eestis on pärast iseseisvuse taastamist saavutatud seksuaal- ja reproduktiivtervise näitajad, mis on eeskujuks kogu maailmale. Seda näitab tehtud abortide vähesus kui ka HIV leviku langus. Liberaalne abordipoliitika on seltsi hinnangul seksuaalhariduse ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavuse kõrval üks naise võimalus oma tervise eest otsustada.
«Siiani on Eestis tervishoiupoliitilised otsused olnud kooskõlas tõenduspõhise meditsiiniga ja arvestanud inimõigustega. Näeme selget ohtu Eesti inimeste reproduktiivtervisele poliitiliste vaadete kaasamisel tervishoidu ja haridust puudutavatesse otsustesse, nt abordi kättesaadavuse piiramisse, seksuaalhariduse kärpimisse, noortele sobivate seksuaaltervise teenuste piiramisse - laiemalt kõigi Eesti inimeste, kuid eriti naiste õiguste piiramisse,» edastas naistearstide selts.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)