Soome teadlased avastasid, miks osa inimesi kuidagi kuke ja koiduga tõusta ei suuda

Õhtuinimestel on raske end hommikul vara voodist välja ajada. Foto: PantherMedia/Scanpix

Soome teadlaste hinnangul tegutseb suur hulk elanikke päevakava järgi, mis nende loomuliku unegraafikuga tegelikult kuidagi ei klapi. 

Soome uuringus selgus, et vaevu kolmandik osalenutest on seisukohal, et nende eelistatud uneaeg klapib selle ajaga, mil nad peaksid ärkama ning tööle või kooli minema. Uuringut läbi viinud Soome töötervishoiu instituut ning terviseportaal Yle Akuutti pidasid põhjuseks seda, et igaühel on erinev ööpäevarütm, mis on neile omane, kuid ei klapi alati nende tegeliku unegraafiku ja päevakavaga, kirjutab Yle.

Inimese ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust nimetatakse kronotüübiks. Uuringus leiti, et umbes 12-14 protsenti soomlastest eelistab tegutseda rohkem õhtuti. Kronotüübi alusel tulebki tõdeda, et varahommikune ärkamine ei sobi igaühele. Teadlaste hinnangul peaksid inimesed ideaalis saama ise otsustada oma päevakava üle kronotüübist lähtuvalt, kuid ühiskond soosib pigem hommikuinimesi.

«Hommikuinimesed kinnitasid õhtuinimestega võrreldes kaks korda sagedamini, et nende graafik sobib neile,» märkis töötervishoiu instituudi juht Mikael Sallinen. Õhtuinimeseks olemine mõjutab ka seda, kui palju nad öösel magada saavad. Mida hilisemaks inimene oma uneaega lükkab, seda suuremaks muutub ka unedefitsiit. «Osalejad, kes tunnistasid, et tahaksid päeva alustada paar tundi hiljem, kannatasid tihti mõnetunnise unenappuse käes,» märkis üks uuringut juhtinud teadlane Sampsa Puttonen.

Teadlased olid üllatunud sobivate uneharjumuste ning vaimse heaolu seose osas. Uuringust selgus, et unepuuduses inimesed seisavad tõenäolisemalt silmitsi pideva kurnatusega, tujutsevad ning on üldiselt õnnetumad. Nii mõnegi vaimse tervise probleemi põhjus võib peituda just unepuuduses. Teadlased märkisid, et üllatuslikult esines palju rohkem probleeme neil, kes olid sunnitud liiga vara ärkama, võrreldes nendega, kes olid sunnitud enda arvates liiga kaua üleval olema. Kehv uni võib soodustada ka südame-veresoonkonna haigusi, probleeme ainevahetuse ja seljaga ning astmat.

Teadlased soovitavad inimestel igal võimalusel jälgida omale sobivat ööpäevarütmi, isegi kui nad saavad seda teha näiteks ainult puhkuse ajal. Töötervishoiu instituut kutsub tööandjaid ning üleüldse ühiskonda üles võtma arvesse inimeste ööpäevarütmide erinevusi. Uuringu läbiviimisel osalenud teadlane Ilona Merikanto tegi ettepaneku, et ka haridussüsteemis tuleks kaaluda võimalike uneprobleemide mõju lastele. «Koolid võiksid mõelda, kas koolipäeva algus kell 8 on teismelisele ikka sobilik,» lisas ta.