Neuroloog: pikk uni ega ka alkohol peavalurohuks ei kõlba

Öine peavalu segab und. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Kosutav uni võib olla tõhus peavalu leevendaja ja ennetaja, kuid ka liialt kaua pikutamine ei pruugi olla kasulik, kirjutab neuroloog ja Viljandi Haigla sisekliiniku ülemarst Katrin Põld.

Unel on tähtis seos paljude peavaludega. Traditsiooniliselt usutakse une kõikvõimsasse valusid leevendavasse jõusse. Tõepoolest, paljude migreenitüüpi peavalude all kannatajate jaoks on tuttav olukord, kus tundub, et magama jäämine on ainus võimalus migreenihoost pääsemiseks. Unepuudus või katkendlik ööuni on ka üsna tüüpilised migreeni, kuid ka teiste peavalude vallandajad.

Kindlasti ei saa aga väita, nagu oleks võimalikult pikk unetundide arv universaalne peavalurohi. Vastupidi, peavaluga tegelevad spetsialistid soovitavad vältida nii unepuudust kui liiga pikka magamist. Liiga pikk voodis lamamine une saabumise või säilitamise lootuses ei pruugi olla tulemuslik. Kõige kindlamini ennetab peavaluhooge regulaarne unerežiim, mille puhul magatakse igal ööl ühesugune arv tunde. Sageli on peavalude all kannatajad ise leidnud, et ka kindlast söömisrežiimist kinni pidamine on vajalik. Eluviisidel on seega peavalude ennetuses ülioluline roll.

Kui peavalu ei lase magama jääda

Erinevalt migreenist on kroonilistel ja sagedastel peavaludel unega hoopis teine seos. Kroonilistest peavaludest räägitakse, kui mistahes peavalu esineb keskmiselt rohkem kui pooltel päevadel kuus ning probleem on püsinud vähemalt kolm kuud. Sage häiriv valu võib takistada nii uinumist kui ka une terviklikkust. Krooniliste peavalude all kannatajail on oht sattuda nõiaringi, mis koosneb mittekosutavast unest, peavalust, valuvaigistite ja uinutite ülemäärasest tarvitamisest. Valuvaigistid ja uinutid võivad pikaajalise kontrollimatu tarvitamise tagajärjel nii une- kui peavaluprobleemi alal hoida ja süvendada. Krooniliste peavaludega käivad kahjuks sageli käsikäes ka meeleoluhäired nagu depressioon ja ärevus. Nende probleemide koos esinemisel võivad abiks olla psühhiaater, uneõde või unenõustaja.

Apteekides on suur valik looduslikke und soodustavaid preparaate, mida tõepoolest võib lühiajalise unetuse korral omal käel katsetada. Levinud aps unetusega võitlemisel on aga alkoholi tarvitamine enne uinumist. Ükski alkohoolne jook ei ole unerohi ega anna sügavat, värskendavat und. Paljud peavalude all kannatajad on kindlasti kuulnud «sõbralikku» soovitust ravida peavalu pitsi kangema joogiga. Uskumust, nagu lõõgastaks alkohol lihaseid ja oleks hea ja loomulik peavalurohi, ei tasu liiga tõsiselt võtta. Ka väikeses koguses alkohol võib peavalude korral probleemi oluliselt hullemaks teha.

Peavalu päevikusse kirja

Lisaks migreenile ja pingepeavalule, mida nimetatakse küll healoomulisteks peavaludeks, kuid mis on patsientidele sellegipoolest ebameeldivad, on terve rida peavalusid, mis on tingitud muust kehalisest haigusest. Näiteks keskeas avalduv hommikune tuim peavalu, millega kaasnevad suukuivus, öised hingamisseisakud ja norskamine, võib viidata uneapnoele. Taoline peavalu ei möödu enne, kui põhihaigus saab ravitud.

Enamiku sagedasemate peavalude raviga saab edukalt hakkama perearst. Perearst võib soovitada peavalupäeviku pidamist, seda nii ravi edukuse jälgimiseks kui juhul, kui peavalu diagnoos vajab täpsustamist ning on tarvis edasi pöörduda peavaluspetsialistile. Paralleelselt peavalupäevikuga soovitatakse kaasuva uneprobleemi korral (või ka iseseisva unehäire puhul) pidada unepäevikut, kus on kirjas ööune ja päevaste uinakute kestus, päevased tegevused, uinutite ja alkoholi tarvitamine.

Eesti peavalu selts juhib 8. aastat järjest tähelepanu laialt levinud terviseprobleemile – peavalule. Tänavu on peavalu päeva fookuses uni. Peavalu kohta saab nõuandeid tasuta infopäeval 30. märtsil.