5 põhjust, miks hakkad äkitselt püksi pissima

Uriinipidamatus on üsna tavaline, eriti pärast lapse ilmale kandmist ja ka vanematel naistel, ent seda ei peaks pidama normaalseks nähtuseks, vaid pöörduma julgelt arsti poole abi saama. Foto: PantherMedia/Scanpix

Vahel võib juhtuda, et naerame või aevastame nii kõvasti, et tilk tuleb püksi. Või on nii suur pissihäda, et selle kinnihoidmisega on suuri raskusi. Uriinipidamatuse taga on mitmeid põhjuseid, alustades liigsest survest põiele ning lõpetades neuroloogiliste haigustega. 

Kui uriinipidamatus tekib äkitselt ja hakkab elu sagedasti segama, tuleks sellest rääkida arstile ning välja selgitada probleemi põhjus.

Health24 reastab asjaolud, mis võivad järsku tekitada kusepidamatust.

Neuroloogilised haigused. Urineerimise tungi kontrollivad põie ja aju vahelised närvisignaalid. Kui need signaalid on häiritud, võibki see põhjustada pidamatust. Närve võivad muuhulgas mõjutada neuroloogilised häired nagu sclerosis multiplex, Parkinsoni tõbi, insult, selgroovigastus või ajukahjustus.

Kuseteede ummistus. Mistahes takistus kuseteedes võib häirida uriinivoolu ja põhjustada põie ületäitumist. Neeru- ja põiekivid tekivad pikema ajaga ning kui uriinivool on nende pärast häiritud, võivad lisanduda infektsioonid. Üldjuhul esineb siis ka muid sümptomeid, näiteks valu neerude lähistel, kuid sümptomid võivad ka lasta üsna kaua end oodata.

Eesnäärmevähk. Kui mees satub järsku uriinipidamatusega hätta, tuleks kiiremas korras külastada perearsti ning vajadusel (edasisuunamisel) uroloogi. Probleemile eesnäärmega viitavad veel tugev surve põiele ning äkitselt tekkinud vajadus tihti urineerida.

Suurenenud eesnääre. Eakatel meestel esineb üsna sageli healoomulist eesnäärme suurenemist, mis pole seotud vähiga. Eesnäärme suurenemine moonutab kusitit ja takistab sellega uriinivoolu, võides põhjustada ka pidamatust. Kuigi üldiselt on tegu healoomulise nähtusega, tuleb sellegipoolest käia arstlikus kontrollis, kuna ravimata jätmine või viia neerupuudulikkuse, neerukivide tekke või muu kuseteede infektsioonini.

Teatud ravimite manustamine. Kui uriinipidamatusele pole muud loogilist põhjust, võiks üle vaadata oma tarvitatavate ravimite infolehed. Osa ravimite (alfa-blokaatorid, diureetikumid, antidepressandid, unerohud jm) kõrvaltoimeks võib olla üliaktiivne põis, mis võibki põhjustada sagenenud vajadust urineerida.

Loe ka: Maha vaikitud epideemia: ootamatult palju naisi pissib püksi