Spordiarst annab nõu: millega annab endast märku ülekoormussündroom?

Ka harrastussportlane peab oma koormust ja taastumist jälgima.

FOTO: Shutterstock

Tervisesportlane peaks alati arvestama, et sportimisega tekkivad muutused organismis võtavad aega ning tavaliselt kauem, kui me ootame, kirjutab spordiarst Pii Metsavas Med24 portaalis.

Tervisesportlase eesmärk peaks olema pikaajaline kasu tervisele, mitte lühiajaline võime mõnda endale seatud sportlikku eesmärki täita (n-ö «kolme kuuga triatleediks» tüüpi eesmärgid, eriti spordiga alustajatel). Tervist edendava sportimise tulem peaks olema regulaarne ja nauditav liikumisviis, mis pikaajalisel harrastamisel viib kehalise arenguni.

Kehaline treening viib paratamatult organismi teatavasse stressi, et stimuleerida koormusega kohanemiseks vajalikke protsesse. Probleemid tekivad, kui koormustest taastumiseks ei jäeta piisavalt aega või on rakendatav koormus keha võimetele mittevastav.

Sellisel juhul jõuab varem või hiljem organism kurnatuseni ning kujuneb välja ülekoormussündroom või tekivad ülekoormusvigastused. Kuna organismi reageering füüsilisele koormusele on väga mitmesugune, siis võib ka sümptomaatika liigsele koormusele olla väga erinev. Seda, milline organsüsteem antud inimesele kaebusi hakkab põhjustama, on raske ennustada.

Kõige murettekitavam terviseprobleem on võimalik ülekoormussündroomi kujunemine - see tähendab organismi stressreaktsiooni vastusena liigsele koormusele ja ebapiisavale puhkusele. Sagedased kaebused on kurnatustunne, väsimus, aeglane taastumine füüsilise koormuse järel («mul on aeglane taastumine», «ma ei taastu nii kiiresti kui teised»), samuti koormustaluvuse vähenemine («ma ei jaksa nii palju kui peaksin», «mul on väga kiire pulsisagedus koormusel», «ma justkui ei jõua enam järsku midagi teha, kuigi trenni olen väga vähe teinud»). Väga sageli võib kaebusi tekitada ebatavaline südametöö («tunnen südamepekslemist või rütmihäiret koormusel/koormuse järel»). Südametöökaebused vajavad kindlasti arstlikku tähelepanu.

Sellise stressreaktsiooni korral muutub organismi ainevahetus, immuunsüsteemi toimimine, lihaste koormustaluvus ning kujuneb ka stress kesknärvisüsteemi tasemel. Kesknärvisüsteemi kurnatust peegeldavad sageli kaebused nagu ärritatavus, häirunud uni, meeleolulangus, loidus, treeningutahte kadu. Ülemäärast pingutust võivad peegeldada ka roidekaarealused valud seedesüsteemi häirumisest. Organismi stressi korral häirub immuunsüsteemi funktsioneerimine, tulemiks võivad olla sagedased haigestumised näiteks ülemiste hingamisteede infektsioonidesse või ka sagedased (huule)ohatised. Sümptomite hulgas võivad olla lisaks lihasvalud või -väsimus, mis ei sobi kokku tehtud treeningute intensiivsusega.

Loe ülekoormussündroomist pikemalt Med24 portaalist.

Populaarne