- Eestis kuluvad suured summad murelike tervete rahustamiseks.
- Tühiste tervisehädadega tulijad peaksid oma ravi EMOS kinni maksma.
- Eesti suurhaiglad ostavad seadmeid, mida Norra haiglad peavad liiga kalliks.
- Perearstid saavad mõni kord uudistest teada, et neile on antud uus kohustus.
Heaoluühiskonnas võimust võttev äng sunnib tohtreid ravimise asemel tegelema tervetega, kes aina otsivad endale uusi haigusi. Tohtri kinnitust, et ühtki tõbe tegelikult pole, ei peeta miskiks ja nõutakse aina uusi analüüse, ütleb Eesti Perearsti Seltsi juht Le Vallikivi (42) Arterile antud intervjuus.
Nii uhkelt ei ole mind ammu vastu võetud, isegi mitte sugulaste ja sõprade juures. Sinivalge Villeroy&Bochi serviis on kolmekäiguliseks perelõunaks lauale seatud.
Selle serviisi esemete kogumine on perearstide seltsi juhi dr Le Vallikivi hobi ja siinkohal on suur abi sõpradele tehtud kingivihjetest. Iga pühapäev nii pidulikku lõunalauda ei kaeta, aga süüa teha selles peres armastatakse ja külalisi võõrustada ka. «Eks me sõpradele ütleme, et meie poolt on toit ja teie poolt taldrikud,» selgitab tohtri abikaasa Jaak Ottis.
Mitu tundi kestnud gurmeelõuna ajal sai selgeks, et mitte ainult ametnikele vastukarva väljaütlemiste poolest tuntud tohter, vaid ka tema kümme aastat suures erakliinikus finantsjuhina töötanud abikaasa on mures Eesti tervishoiu pärast, kus raha põleb ereda leegiga.
Viimase aja kõige suurem skandaal meditsiinis oli, kui perearstid tegid avalduse, et nohused ja köhivad lapsed võivad käia lasteaias. See pahandas nii lasteaedu, vanemaid kui ka lastearste.
Le: Me olime sellest reaktsioonist hämmingus. Kaks täiskasvanud inimest on oma paremas tahtmises need lapsed ilmale toonud ja nüüd järsku ei saa nad aru, kas laps on haige või terve, seda peab ütlema valges kitlis inimene. Kuhu me varsti nii jõuame!
Et vanem ise ei saa aru, kas laps on tark või rumal, seda peab ütlema pedagoog. Sotsiaalpedagoog peab ütlema, kas ta saab teistega ühiskonnas hakkama. Ma väga tahaksin, et jõuaksime tagasi terve talupojamõistuse aega.