Kivikõva õllekõht on tervisele kui tiksuv pomm

Õllekõht on üks ilmselge terviserisk. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui kivikõvasid kõhulihaseid ihaldab hulk mehi, siis tegelikult on paljud kimpus hoopis sellise õllekõhuga. Selle näol on tegu aga tõsise terviseriskiga, mis võib viia mitmete haigusteni.

«Kõva kõhurasv on nagu tiksuv ajapomm – see suurendab südamehaiguste ja diabeedi riski ning võib osutuda hullemakski kui suitsetamine või kõrge kolesteroolitase,» ütles Kanada Québec Lavali ülikooli professor Jean-Pierre Despres portaalile Men’s Health. Riskid on suuremad arvatavasti seepärast, et organeid ümbritsev kõhurasv eritab molekule, mida seostatakse kõrgete põletikumarkerite ning insuliiniresistentsusega.

Miks aga ei püsi kõhurasv pehmena, vaid muutub ajapikku kõvaks, keda see rohkem ohustab ja mida selle osas ette võtta?

Rasva on organite ümber kogunenud liiga palju. Vistseraalne rasv on rasv, mis koguneb kõhupiirkonda organite ümber ning see on ka kivikõva kõhukese peamine põhjustaja. Mida rohkem on vistseraalset rasva, seda tihedamalt on see organite ümber ladestunud ning n-ö liikumisruumi on seal väga vähe. Rasv surub vastu kõhuseina, mis loobki õllekõhu välimuse. Rasv ise polegi kõva, vaid selliseks muutuvad koed, mis organeid ümbritsevad, mistõttu tundubki kõht puudutades jäigana. Seejuures pehme kõhurasv, mida saab võdistada ja näpistada, ei ole tervisele niivõrd ohtlik kui vistseraalne, sest selle puhul on tegu nahaaluse rasvaga ja organite tööd see ei häiri.

Süüdistada võib geneetikat. Välistatud pole võimalus, et inimesel on geneetiline eelsoodumus vistseraalse rasva ladestumiseks. See seos leiti 2014. aastal avaldatud uuringus, kus selgus, et talje ja puusade suhet võib määratleda kolm kindlat geeni. Ühtlasi võib see näitaja määrata kehasisese rasva koguse.

Mehed on suuremas ohus. Mitmes uuringus on tuvastatud ka seda, et naistel võib liigse kõhurasva tõttu rohkem terviseprobleeme tekkida, kuid just meestel kipub vistseraalne rasv organite ümber kergemini kogunema. Seepärast kutsutaksegi seda pigem meeste õllekõhuks, naistel märkab sellist kehakuju harvemini.

Istuv eluviis paneb ohtu. Kahtlemata mängivad kõhurasva koguses rolli toitumine ja elustiil. Valdavalt istuvat eluviisi seostatakse suurema vistseraalse rasva tasemega, niisamuti võib seda mitmekordistada ka rasvarikaste ja ohtralt töödeldud toitude söömine.

Tervislik toitumine on unarusse jäetud. 2010. aasta uuringus manitseti, et mida rohkem süüa rafineeritud teraviljadest tooteid (saiakesed, koogid, pitsad, muud pagaritooted), seda kopsakamaks kasvab ka taljejoon. Täisteratoodete söömine aga vööümbermõõtu ei suurenda. Inimese toidulaud muutub märksa tervislikumaks, kui jätta sealt välja rafineeritud teraviljad, töödeldud toidud, suhkrurikkad toidud ja joogid.

Õllekõhust vabanemiseks aitavad eelkõige muudatused toitumises ja elustiilis. Kui kaotada 5-10 protsenti oma kehakaalust, võib sealjuures vistseraalse rasva hulk väheneda 25–40 protsendi võrra. Parem on sääraseid muutusi teha pigem varem kui hiljem ning võtta oma tervis suurema tähelepanu alla.