/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Üleilmse hemofiiliapäeva puhul värvus Tallinna Teletorn teisipäeva õhtul punaseks.
Tallinna Teletorn värvus hemofiiliapäeva puhul punaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
17. aprill on rahvusvaheline hemofiilia ja teiste hüübimishäirete päev, päeva tähistatakse igal aastal Maailma Hemofiilia Föderatsiooni asutaja Frank Schnabeli sünnipäeval.
Tallinna Teletorn värvus teisipäeva õhtul Ülemaailmse Hemofiiliapäeva puhul punaseks ja jääb ka järgnevateks päevadeks punaseks. Teletorni punast valgust on võimalik näha pärast päikeseloojangut.
Alates 1989. aastast on Maailma hemofiiliapäev. Päev, mil kogu hüübimishäirete kogukond tähistab pidevat ravi edenemist, tõstab avalikkuse teadlikkust ja arusaamist hüübimishäiretest ja pöörab tähelepanu asjakohase hooldusega seotud küsimustele.
Sel aastal on Rahvusvaheline Hemofiilia Föderatsioon valinud Hemofiiliapäeva 2019 teemaks «Ülesleidmine ja avastamine». Päev keskendub tegevustele, mis aitavad diagnoosida rohkem patsiente kogu maailmas. Juhitakse tähelepanu probleemidele, millega patsiendid täna silmitsi seisavad, et saada õige diagnoos ja ravi ning mida koos saab teha, et loosung «Kõigile ravi» ei oleks pelgalt loosung.
Rahvusvahelise hemofiiliapäeva tähistamiseks kutsutakse üles läitma punaseid tulesid maailma kõrghoonetel, ka Tallinna Teletorn värvub solidaarsuse märgiks punaseks.
Üleilmne hemofiiliapäev olnud võimalus suurendada teadlikkust hemofiiliast ja muudest veritsushäiretest. Kogu maailmas põeb hemofiiliat ligikaudu 400 000 inimest. Rahvusvahelist statistikat arvestades elab Eestis ligi 400 veritsushaigusega patsienti, diagnoositud on meil neid umbes 250. Haigete huve esindab Eestis Eesti Hemofiiliaühing.
Hemofiilia on haruldane geneetiline verehüübimishäire. Hemofiiliahaigete organism ei tooda piisavalt või üldse ühte hüübimisvalku. See on veritsushaigus, millest ei ole võimalik terveneda, kuid õigeaegne ja profülaktiline ravi tagavad hemofiiliahaigele normaalse elu. Haiguse korral võivad verejooksud tekkida mistahes keha piirkonnas, vahel on verejooksud nähtavad, vahel aga mitte.
Kõige tihedamini avaldub hemofiilia lihase- või liigesesiseste verejooksudena. Mida rohkem on verejookse seda suurem on tõenäosus lihase või liigeste pöördumatule kahjustusele – seetõttu on hemofiilia puhul väga oluline õigeaegne ravi ja traumade ennetamine, et vältida invaliidistumist. Ilma ravita ei saa hemofiiliahaige käia koolis ega tööl, sest ravimata verejooksudest tingitud füüsiline liikumispuue (liigesed kahjustuvad) takistab kõndimist ja igapäeva toimetuste tegemist. Kui hemofiiliahaiged ei saa vajalikku ravi, siis on nende eluiga lühike.