Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Veiselihast on kõige tervislikum rohumaa veise oma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Grillitud lihaveise liha.
Grillitud lihaveise liha. Foto: Peeter Langovits

Kõige maitsvam ja tervislikum veiseliha tuleb veistelt, kes toituvad vaid kõrgväärtuslikust karjamaarohust, silost ja heinast.


Rohumaa veise liha on rikas omega-3 rasvhapete poolest ning sisaldab A- ja E-vitamiine, aga ka vähivastase ja rasvapõletamise toimega linoleenhappeid.

Veised jagunevad piima- ja lihaveisteks. Piima annavad emased veised ehk lehmad. Kui neile sünnivad isased järglased, siis neid üles ei kasvatata ja müüakse lihaks. Teisisõnu pärineb vasikaliha piimaveiste pullvasikatelt. Termin loomaliha on vananenud ja ebatäpne ning seda enam ei kasutata.

Kõige kallim ja ka maitsvam on rohumaal kasvanud lihaveise liha. Selleks on välja aretatud aberdiin-anguse ja herefordi tõud. See liha kannab maailmas nimetust grassfed beef.

Rohusöödal kasvanud lihaveistel on ka valmistamisel mitmeid eeliseid. Sellise liha küpsetuskadu on väiksem, küpsetusaeg lühem, see valmib keskmisel kuumusel ja vajab vähem maitseaineid.

Enne valmistama hakkamist tuleb veiseliha laagerdada. Laagerdusel, mis toimub kontrollitud tingimustel 0-2 kraadi juures, lõhustavad liha ensüümid sidekudet ja see muutub muredaks. Märglaagerduse käigus pakitakse veise lihased vaakumisse ja hoitakse temperatuuril 0-2 kraadi 14-21 päeva. Laagerduse läbi kaotab liha oluliselt vett ja see parandab maitseomadusi.

Lihaveise eluskaal karjamaal on 580 kg, millest pärast tapmist ja jahutamist jääb alles 312 kg. Sellest 29 protsenti moodustab utiil (sooned, kondid) ja rasv, 38 protsenti kulinaarne liha ja sellest vaid 6 protsenti kõrgelt hinnatud antrekoot, sise- ja välisfilee.

Allikas: MTÜ Liivimaa Lihaveis

Tagasi üles