Ekspert selgitab, miks pole mõtet toitumiskava järgida

Tervislik toitumine ei tähenda enda näljutamist.

FOTO: Ronalds Stikans / PantherMedia / Ronalds Stikans

Sajad tuhanded eestimaalased on praegu või mingil hetkel elus järginud toitumiskava. Internet on toitumiskavade edulugusid kuhjaga täis. Seega peaksid inimesed olema normaalkaalus ja terved, kuid statistika näitab vastupidist, kirjutab Tervise Arengu Instituut ekspert Tagli Pitsi toitumine.ee blogis.

Paljud toitumiskavad on tõepoolest koostatud selliselt, et nad on mitmekesised ning neist saab ehk isegi vajalikud toitained kätte. Kuid tekib küsimus – kas ja mida inimene neid järgides õpib? Võib-olla rohkem toidutegemist ning ehk ka portsjonite hindamist, et kui palju oleks sobiv süüa. Tihti nõuavad sellised toitumiskavad kindlate retseptide järgi toidutegemist (vahel suisa kolm korda päevas) ning kaal langeb vaid siis, kui näpuga järge aetakse.

Kui aga see, mida pakutakse, erineb väga suuresti sellest, mida oled seni söönud või on üldse vastumeelne, mida siis teha? Kuidas süüa lõunat või õhtusööki, kui soovid pere või sõpradega väljas süüa, aga toitumiskava näeb ette midagi muud, kui söögikohas on saada? Kaua jaksab teha täpselt seda, mis on ette kirjutatud?

Halvem variant on see, kui toitumiskava on üles ehitatud ainult kiire kaalulanguse peale. Kahjuks paljud inimesed sellise valivadki, sest peokleiti mahtuda või rannavormi saavutada on ju vaja ruttu. Kui energiakogus on äärmiselt piiratud, siis peale pidevalt saatva näljatunde ja halva meeleolu saab organism ka liiga vähe normaalseks toimimiseks vajalikke aineid.

Enamik on kuulnud kaloritest ehk siis tegelikult energiast, mida toit sisaldab. Päevane energiavajadus on täiskasvanud naisel keskmiselt 2000 kilokalorit. Mõned on kuulnud ka valkudest, rasvadest või süsivesikutest, viimaseid paljud millegipärast kardavad ja väldivad.

Aga veel on olemas vitamiinid ja mineraalained. Peale selle, et neid on vaja näiteks luude tervise tagamiseks, aju toimimiseks või immuunsüsteemi korrashoidmiseks, on nad vajalikud ka ensüümide koostises. Kehas toimuvad protsessid (seedimine, ainevahetuslikud protsessid rakutasandil jne) ei saa toimuda ilma ensüümideta, seega ka mitte ilma vitamiinide ja mineraalaineteta. Neid aga omastab inimene kõige paremini toidust, kus nad on tasakaalustatud söömise korral õiges vahekorras. Kui aga toitumiskava annab alla 1500 kcal, ei ole lootustki, et see sisaldaks neid piisavalt ning samuti piisavas koguses kiudaineid. Viimased on vajalikud selleks, et kõht pidevalt kinni ei oleks.

Äärmiselt madala energiasisaldusega dieedid võivad ju kaalu langetada, kuid inimene ei jaksa kaua nälgida. Kui dieedipidamine üle jõu hakkab käima või soovitud tulemus käes, pöördutakse tihti vanade harjumuste juurde tagasi, sest teadmisi, kuidas süüa nii, et kaal püsiks, sellised kavad kahjuks ei anna. Kaal tuleb tagasi, mõnikord ka kahekordselt. Sellele järgneb uus dieediperiood ja uus kaalutõus.

Kui toitumiskavas on kirjas, et tuleb süüa brokolit, siis kohusetundlik inimene, kes toidust midagi ei tea, aga brokolit ka ei armasta, pressib selle suure tahtejõuga, hambad ristis, endale sisse. Teadlik inimene asendaks selle ilma suurema süümepiinata teise sarnase köögiviljaga. See toob meid ringiga tagasi selle juurde, et toitumiskava järgides võid küll saavutada eesmärke, kuid enamasti ainult lühiajalisi ning pikas perspektiivis ei ole tegemist väga jätkusuutliku tegevusega.

Soovitan endale selgeks teha põhitõed, kuidas ja mis proportsioonides midagi süüa, mida eelistada ja mida süüa vähem/harvem, milliseid vajalikke aineid üks või teine toit sisaldab ning teha muudatusi samm-sammult. Valides kõigepealt soovitused, mida on lihtsam järgida (näiteks juua limonaadi asemel vett või leivale rasvainet mitte määrida), on lootust, et muutunud harjumused kinnistuvad ning neist on kerge kinni pidada ka pärast ihaldatu saavutamist.

Nipid tervislikuks toitumiseks:

  • Igaüks on erinev – mis sobib sõbrale, ei pruugi sobida sinule.
  • Tee selgeks söömise põhitõed, vaata üle enda söömine ja sellest lähtuvalt vähenda või suurenda mõne toidu osakaalu või asenda midagi mõne teise toiduga.
  • Tee muudatusi sammhaaval, alustades neist, mis tunduvad kõige kergemini järgitavad.
  • Süüa võib kõike, kuid õigetes kogustes ja sageduses. Ka parimad valikud liiga sageli ja suures koguses võivad kokkuvõttes osutuda halvaks.
  • Kui vahel soovidki süüa midagi, mida soovitatakse pigem süüa harvem ja väiksemates kogustes, siis püüa leida kõikide variantide seast kõige vähem halvem.
  • Söök ei ole vaenlane, vaid sõber – naudi seda!