Tervistkahjustav epideemia: naised norskavad sama valjult kui mehed, kuid vaikivad mure maha

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Norskamise osas kirutakse ennekõike mehi, kuid tegelikult norskab ka üllatavalt palju naisi, kes mure tõsidusele niivõrd palju tähelepanu ei pööra.

«Leidsime uuringus, et norskamise intensiivsuse osas pole soolist erinevust, kuid naised pigem ei räägi norskamisest ning alahindavad oma norskamise valjust,» ütles uuringu juhtivautor, Iisraeli Soroka Ülikooli meditsiinikeskuse juht Nimrod Maimon portaalile Health24.

Naised teatasid oma norskamisest märksa harvemini kui mehed ning kirjeldasid heli leebemana kui see tegelikult oli, selgus uuringust. Uuring kaasas üle 1900 inimese, kelle keskmine vanus oli 49 eluaastat ning kes said selle käigus unehäirete ravi. Leiti, et norskamisega oli kimpus 88 protsenti naistest, kuid ainult 72 protsenti olid ise kinnitanud, et nad norskavad. Norskajatest meeste osakaal oli 93 protsendi ligi ning sama paljud ka tunnistasid seda harjumust.

Norskajate tehtav maksimaalne heli küündis naiste puhul keskmiselt 50 detsibellini ning meeste hulgas 51,7 detsibellini. 49 protsendi naiste norskamist hinnati raskeks või väga raskeks, kuid 40 protsenti tunnistas ise, et nii see tõepoolest on.

Uuringu autorid arvavad, et norskavad naised kardavad häbimärgistamist, mistõttu pole märkimisväärne osa neist ka aus oma harjumuse osas. Murettekitav on aga see, et nii võidakse naistel liiga vähe diagnoosida uneapnoed ja see kujutab endast juba terviseriski. Norskamine on uneapnoe ohumärk, mille puhul hingamisteed vajuvad une ajal korraks kokku ning tekivad lühikesed hingamispausid. Ravimata uneapnoe tagajärgedeks võivad olla kõrge vererõhk, insult, südamehaigused ja muud tervisehädad.

«Fakt, et naised ei tunnista vahel norskamist või kirjeldavad seda tegelikust kergemana, võib olla samuti üks takistus, miks takistab neil unekliinikust abi saamist,» nentis Maimon. Uneapnoe all kannatavad naised võivad meestega võrreldes tõenäolisemalt kogeda teisi sümptomeid nagu päevane unisus ja üldine kurnatus. Kui naine ise ei tea, et ta norskab, kuid kogeb ilma muu mõjuva põhjuseta neid sümptomeid, tasub mõelda uneapnoele ja norskamise esinemine kindlaks teha.

Uuring avaldati meditsiiniajakirjas Journal of Clinical Sleep Medicine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles