Vähipatsientidel jagub imetlusväärselt palju positiivset suhtumist ja elutahet, tihti on nad isegi optimistlikumad kui terved inimesed. Maie Egipt, kes on juhtinud Eesti vähiliitu 17 aastat, on näinud mitmeid raskeid olukordi. Emotsionaalse töö juures on aga ka hulganisti helgeid hetki.
Vähiliidu juht: elutahe annab vähipatsiendile energiat edasi võidelda
«Vähipatsiendid on väga tugevad ja optimistliku ellusuhtumisega,» sõnas Egipt. «Mul on üks hea tuttav, kes on nii paljudest rasketest olukordadest välja tulnud. Ükskord kohtasin teda juhuslikult lennukis ja imestasin, kui positiivne ja pealehakkamist täis on ta kõigele vaatamata. Ta on vähidiagnoosiga juba mitmeid aastaid silmitsi seisnud ja haigusega võitlust pidanud. Kui küsisin talt, kust ta selle jõu ja energia võtab, sain siira ja sügava vastuse – «ma tahan elada!». See elutahe annab energiat. Nii lihtne see ongi – ka kõige süngemas seisus on võimalik positiivseks jääda, kui vaid tahad.»
Šokk kogu perele
Eestis haigestub aastas vähki ligi 9000 inimest ja neist lahkuvad kahjuks ligi pooled. «Diagnoos on inimese jaoks ootamatu ja ehmatav, põhjustab sageli muutusi tema psüühikas ja suhetes ning toob kaasa probleeme nii füüsilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka materiaalsel tasandil,» selgitas Egipt oma töö raskemat poolt. Ta rõhutas, et vähk ei ole kunagi ainult ühe inimese haigus – sellesse on alati kaasatud kogu pere.
«Ma tean sellist juhtumit, kus suure pere ema hoidis oma haigestumist enda teada. Ta ei öelnud lastele kuni lõpuni välja, et tal on vähk. Ilmselt püüdis ta lapsi säästa, ent ema lahkumine oli nende jaoks seda ootamatum ja ehmatavam. Isegi olukorras, kus lastele lähedase haigusest varakult räägitakse, on see neile alati väga valus ja raske. Liiati siis veel olukorras, kus see tuleb ettevalmistamata.»
Raske diagnoos mõjutab ka inimest ümbritsevat väikest kogukonda – tema sõpru, töökaaslasi, sugulasi ning tuttavaid. See olukord on kõigile raske. Sotsiaalne võrgustik on sellisel perioodil väga oluline. Ent sageli võib juhtuda, et ka kõige lähedasemad inimesed ei oska muutunud olukorras enam haigestunuga suhelda. «Lähedased, kellele on ootamatus olukorras raske ka oma emotsionaalse tasakaalu leidmine, tunnevad kohustust iga hinna eest toeks olla ja oma murekoormat surutakse alla või peidetakse,» nentis Egipt. «Nii võibki juhtuda, et just sel hetkel, kui teineteise tuge kõige rohkem vaja läheb, ei osata enam oma lähedasega ka niisama suhelda.»
Vähiga käib kaasas palju hirme
Vähiliit on alati pidanud väga oluliseks vaimset tuge nii patsientidele kui nende lähedastele. Igal aastal viiakse läbi koolitusi, nõustamisi ning teraapiaid, mis seda eesmärki toetavad. «Vähk on haigus, millega käib tahes-tahtmata kaasas palju hirme, eelkõige surmahirm. Me peame aitama inimestel neid hirme ületada ja selle haigusega kohaneda, et nad saaksid elada võimalikult täisväärtuslikku elu,» rõhutas vähiliidu juht.
Vähiliit on Eesti suurim vähipatsiente koondav katuseorganisatsioon. Liitu kuulub 17 liikmesorganisastiooni, ühtekokku üle 2000 liikme. Kõiki patsiente, vähist tervenenuid ja patsientide lähedasi oodatakse osalema vähiühingutes. Kaasaegse vähiravi üheks oluliseks eesmärgiks on ka patsientide elukvaliteedi parandamine. Seega mitte ainult elule aastaid, vaid ka aastatesse elu.
Kahjuks peetakse vähki väga laialdaselt veel surmaga lõppevaks haiguseks, aga tegelikult suudetakse juba pisut enam kui pooled haigestunutest täiesti terveks ravida. Ravi edukuse võti peitub haiguse varajases avastamises. Teadlikkus ennetuse ja varajase avastamise olulisusest on õnneks kasvutrendis. Tänu sellele on võimalik väga palju elusid päästa.
Vähiennetus ja varajane avastamine on vähiliidu üks põhieesmärke. On ju palju lihtsam haigust ennetada või avastada varases staadiumis kui hiljem ravida. 2018. aasta maailma vähikonverentsil ütles rahvusvahelise vähiorganisatsiooni president, Jordaania printsess Dina Mired, et vähi puhul on kõik oluline, aga kõige olulisem on ennetus ja varajane avastamine, kuna sellega suudame päästa sadu tuhandeid inimesi. Ta on ise vähist tervenenud lapse ema. Kuna see haigus on teda nii lähedalt puudutanud, siis teab ta väga hästi, millest ta räägib.
Ka üks päästetud elu on suur väärtus
Töö vähiliidus on väga tõsine ja tihtipeale emotsionaalselt kurnav, aga keegi peab seda tegema. «Küllap see ongi minu missioon,» arutles Egipt. «Kui suudame seejuures päästa kasvõi ühe inimese elu, siis on see töö ja vaev ennast kuhjaga ära tasunud.»
Ettepanek tulla vähiliitu tööle oli tema jaoks esialgu ootamatu. Ühelt poolt kartis ta, et ei pea selle emotsionaalse koorma all vastu. Samas tundis ta sisimas, et soovib teha midagi sellist, millest on inimestele kasu. Tõuke lõpliku otsuse langetamiseks andis naise pere. «Lapsed ütlesid mulle, et ema, sa oled ju alati kõigega hakkama saanud. Siis mõistsin, et jah, see on minu jaoks võimalus oma elus midagi väga olulist ja head korda saata.»
Nüüdseks on julge pealehakkamise ja suure missioonitundega Egipt vähiliidu tegemisi tüürinud juba 17 aastat ja oma otsust ei ole tal siiani kahetseda tulnud. Vastupidi – kuna liidu töö on kandnud vilja, siis see innustab teda missiooni jätkama. «Oluline on anda inimestele usku ja toetada neid tervenemisteel,» rõhutas Egipt.
Vähipatsiendid oskavad hinnata hetke võlu ja on talle ka õpetanud, et kui on võimalik öelda kellelegi (lähedasele, sõbrale, töökaaslasele) midagi head, siis tuleb teha seda kohe, sest me ei tea kunagi, kas tulevikus on selleks võimalus.
Vähiliidu suurim töövõit
Egipt peab suurimaks võiduks seda, et liit on püsinud 27 aastat, aidates paljudel eestimaalastel ennetada ja varakult avastada vähki ning luues üle-eestilise vähipatsientide tugivõrgustiku.
«Minu esimeseks suureks unistuseks vähiliidu juhina oli muretseda mammograafiabuss, mis võimaldab rinnauuringuid teha ka väikelinnades, kus ei ole statsionaarset mammograafi. Me korjasime selleks raha neli aastat heategevuslike üritustega ja oleme väga tänulikud inimestele, kes tegid selle ostu oma annetustega võimalikuks. Nüüdseks on vähiliidu mammograafiabuss sõitnud ringi juba 10 aastat – bussis on uuringul käinud üle 70 000 naise ja see on aidanud päästa sadu elusid. Bussis avastati 298 vähki, nendest 85 protsenti varases staadiumis. Väga paljud naised on tänu sellele, et mammobuss nende kodu lähedale sõidab, avastanud haiguse varases staadiumis, mil see on täielikult ravitav,» kirjeldas Egipt.
Teiseks suureks saavutuseks peab ta mobiilseid diagnoosikabinette. Koos ETV heategevussaatega «Jõulutunnel» koguti annetajate abiga raha kahe mobiilse diagnoosikabineti ostmiseks. Tänu annetajate abile alustasid 2016. aasta septembris tööd mobiilsed naha- ja eesnäärmevähi varase avastamise diagnoosikabinetid, mis aitavad õigel ajal naha- ja meestearsti juurde jõuda. Seda eriti väikelinnades, kus ei ole piisavalt erialaarste.
Eesti vajab terviklikku vähistrateegiat
Kurvema taustaloona tõdeb Egipt, et kuigi vähk on meie riigis üks peamisi surma põhjuseid, siis täna ei ole Eesti riigi tervishoiupoliitikas kirjeldatud vähispetsiifilisi eesmärke. Vähisurmade vähendamiseks on oluline, et riiklikul tasandil tegeletakse kõikide vähihaigust puudutavate aspektidega, eelkõige aga haiguse ennetamise ja varajase avastamisega. Eesti on üks väheseid riike, kellel konkreetne strateegiline plaan vähihaigusega võitlemiseks puudub.
«Oleme vähiliidus tõsiselt mures riikliku vähistrateegia puudumise üle,» tunnistas Egipt. «Sellele tähelepanu juhtimiseks oleme käima lükanud kampaania «TERVE Eestiga vähi vastu» ja korraldame septembris mitu suurt ja olulist üritust. Näiteks heategevuskontsert, millest ootame osa võtma kõiki, kellele Eesti inimeste tervis korda läheb ja kes tunnevad vähivastase võitluse olukorra pärast muret.»
Heategevuskontserdi piletid on juba Piletilevis müügil ja piletihindade puhul on arvestatud, et ettevõtmist saaksid toetada nii need, kellel väga suuri summasid panustada ei ole, kui ka need, kelle rahakott võimaldab suuremat panust. Kellel võimalik rohkem panustada, saab soetada toetajapileti, millega saab lisaks kontserdile sama päeva õhtul osaleda pidulikul galaõhtusöögil, mille käigus allkirjastatakse maailma vähideklaratsioon.
«MTÜ juhina oskan olla tänulik iga toetuse ja väiksemagi abi eest,» ütles Egipt ning lisas, et tihti ei ole toetajateks suurfirmad või väga rikkad inimesed, vaid just need, kes on ise haiguse läbi elanud või olnud lähedase kõrval sellel teekonnal. «Oleme alati väga tänulikud oma püsiannetajatele, kes toetavad meid iga kuu.» Püsitoetajaid ei ole heategevusorganisatsioonil kunagi liiga palju – iga annetus on suureks abiks ja aitab päästa elusid.
Oluline samm vähivastases võitluses
Eesti liitumine maailma vähideklaratsiooniga on vähivastases võitluses väga oluline samm edasi. Maailma vähideklaratsioon, mis võeti esmakordselt vastu 2013. aastal, kutsub üles valitsuste liidreid ja tervishoiu teemaga tegelevaid poliitikuid vähendama vähikoormust, tunnustama suuremat võrdsust ja integreerima vähikontrolli teema maailma ja tervise töökavadesse. Deklaratsiooni põhieesmärgid on oluliselt vähendada vähist tingitud enneaegseid surmasid, suurendada vähist tervenenute hulka ja parandada haigete elukvaliteeti.
Deklaratsioon käsitleb paljusid teemasid, näiteks vähipatsientide õigusi, vähiennetust, diagnostikat ja ravi (ka toetus- ja taastusravi), vähiuuringuid ja riiklikke vähiprogramme. Üheks olulisemaks osaks on riiklikud vähistrateegiad, mille all saab tegevusi pikemalt planeerida, rahastada ja programmi meetmete tulemuslikkust objektiivselt mõõta. Deklaratsiooni allkirjastamiseks tuleb Eestisse kohale rahvusvahelise vähivastase liidu juht Cary Adams.
Vähiliit loodab sellega anda omalt poolt piisavalt suure tõuke, et panna kogu Eestit mõistma vähiennetuse ja varajase avastamisega seotud murekohti. «Mina loodan väga, et teavituskampaania ning 13. septembril allkirjastatav maailma vähideklaratsioon, mille on allkirjastanud juba üle 100 riigi, paneb meie ühiskonda aktiivsemalt tegutsema vähi ennetamise ja varajase avastamise suunal. Eestis on praegu ligi 57 000 vähipatsienti. Nad kõik on seda väärt. Tegutseme koos, et parandada nende inimeste elukvaliteeti ja pikendada nende elu!» kutsus Egipt üles.
Toeta samuti võitlust vähiga
Toeta ennetustegevust ja vähi varajast avastamist, osaledes 13. septembril suurüritusel «Terve Eestiga vähi vastu». Ürituse raames toimub heategevuskontsert rahvusooperis Estonia, rahvusvaheline teaduskonverents meditsiinitöötajatele ja galaõhtusöök hotellis Hilton, kus allkirjastatakse maailma vähideklaratsioon. Suurejoonelisel galakontserdil astuvad üles sopran Perrine Madoeuf (Prantsusmaa), metsosopran Annely Peebo (Austria), bariton Jānis Apeinis (Läti), rahvusooper Estonia ooperi- ja balletisolistid, koor ja sümfooniaorkester, mida juhatab dirigent Risto Joost.
Pileteid saab osta Piletilevist.
Vähiliidu tegevust saab toetada ka annetustega. Püsiannetajana annad olulise panuse vähi ennetustegevusse, mille eesmärk on tõhusa teavitustöö ja vähi varase avastamisega vähendada vähki haigestumist Eestis. Püsiannetus aitab ka juba haigestunud inimesi ja nende lähedasi, kellele vähiliit pakub psühhosotsiaalseid koolitusi ja teraapiaid raske haigusega kohanemiseks. Loe lähemalt vähiliidu kodulehelt.
Vähiliit tänab kõiki inimesi, kes toetavad võitlust vähiga!