/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/07/12237264t1h0d78.jpg)
Emory ülikooli teaduris uurisid, kuidas kerged põletikulised protsessid ajus mõjutavad motivatsiooni.
Motivatsioonipuudust võib tekitada hoopis see aju levinud haigusseisund
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäevaste arusaamade järgi on ka depressioon aju jaoks põletikuline seisund, kirjutab Medical News Today. 2017. aastal läbi viidud uuring mõõtis mõõduka või raske depressiooniga inimeste immuunsüsteemi toimimist ja põletiku taset ajus. Selgus, et enesetapumõtetega inimestel esinesid ajus selged märgid põletikulistest protsessidest.
Uue uuringu tulemused viitavad, et madal põletikutase kehas võib viia motivatsioonipuuduseni, takistades dopamiini sünteesi – see hormoon mängib esimest viiulit aju tasusüsteemis, mis tõukab tagant motivatsiooniga seotud käitumist.
Uurijad pakuvad seletusena välja, et põletikulised protsessid vähendavad «motivaatorhormooni» sünteesi, andes nii ajule võimaluse säästa energiat ja keskenduda põletiku põhjustanud viirusest või kahjustusest paranemisele.
Kui keha võitleb infektsiooniga või paraneb haav, vajab aju kaitsemehhanismi, mis võimaldaks pidurdada muid tegevusi, et neile ei kuluks ülemääraselt energiat.
Teadlaste sõnul on nüüd olemas ümberlükkamatud tõendid, et immuunsüsteem segab vahele dopamiini tootmisele - eeldatavasti põhjusel, et aidata ajul suuri pingutusi nõudvates tingimustes kohaneda.