Neli HPV-vaktsiini müüti, mida ei tasu uskuda

Perearst Piret Rospu. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eesti immuniseerimiskavas olev uus HPVvaktsiin on viinud vaktsiinist keeldumiste hulga lakke, kirjutas ERR. Papilloomviiruse vastu vaktsineerimise ümber keerleb endiselt palju müüte ja segadust. 

Inimese papiloomi viiruse ja selle vastu vaktsineerimisega seotud müüte kummutab portaalis Virtuaalkliinik Tabasalu Perearstikeskuse perearst Piret Rospu.

1. HPV vaktsiinid ei ole tõhusad

Uuringutega on näidatud, et HPV vastu vaktsineerimine aitab vähendada HPV-nakkust, nii mööduvat nakatumist, millest organism ise jagu saab, kui ka seda nakkust, mis jääb genitaalidele püsima ja hakkab emakakaelal muutusi tekitama. Samuti on näidatud, et HPV vastu vaktsineerimine aitab vähendada nii kergeid kui ka raskeid muutusi emakakaela rakkudes, teisisõnu – juba on näidatud, et vaktsineerimine aitab ära hoida vähieelseid muutusi emakakaelal.

On igati loogiline järeldada, et mõne aja pärast tulevad ka need uuringud, kus kirjeldatakse emakakaelavähki haigestumise vähenemist. Lisaks on uuringutega leitud, et HPV vastu vaktsineerimine tekitab ka nn karjaimmuunsuse efekti. HPV nakkuse levik poiste/noormeeste hulgas pidurdub ka siis, kui riigis vaktsineeritakse ainult tüdrukuid/noori naisi.

2. Pole tõestust, et HPV vaktsiin kaitseks vähi vastu

Arvestades emakakaelavähi tüüpilist kujunemist, pole põhjust arvata, et HPV nakkuse vähendamine ja vähieelsete muutuste vähendamine kuidagi ikka võimaldaks emakakaelavähil jätkuvalt sama palju tekkida. Suuri uuringuid emakakaelavähi vähenemise kohta tõesti veel pole, aga veenvalt on näidatud, et HPV vastu vaktsineerimine aitab ära hoida kõiki vähi tekkele eelnevaid samme. Vähki haigestumise vähendamist näitavate uuringute ilmumine on aja küsimus.

3. HPV vaktsiinid pole ohutud ja neid pole piisavalt uuritud

HPV vaktsiinide ohutuse kohta on andmeid väga suurtest uuringutest ja ohutuse seire jätkub püsivalt ka pärast vaktsiini müügile lubamist. Ohutusuuringuid on tehtud väga palju erinevaid, erinevates maailmajagudes, erinevate rahastajatega. Vaktsineeritud on kümneid miljoneid inimesi ja mingeid ohtlikke kõrvaltoimeid pole leitud.

Eraldi uuringud on tehtud järgmiste loetletud haiguste ja seisundite kohta: autoimmuunhaigused (eraldi vaadeldud kümneid erinevaid), demüeliniseerivad haigused, hulgiskleroos, nägemisnärvi neuriit, Guillain-Barré sündroom, kroonilise väsimuse sündroom/müalgiline entsefalomüeliit, posturaalne ortostaatiline tahhükardia sündroom (POTS), kompleksne regionaalne valusündroom. Mitte ükski neist pole HPV vaktsiiniga seotud.

4. HPV vaktsiinid pole vajalikud, kuna organism saab nakkusest ise lahti

Enamusel juhtudest tõesti organism saab HPV-nakkusest ise lahti. HPV-nakkusega puutub elu jooksul kokku 80 protsenti kõigist seksiga tegelevatest inimestest, enamikul neist ju ei teki vähieelseid muutusi ega vähki. Arvestades aga, kui suur mass inimesi nakatub, siis isegi väike protsent vähieelsete muutuste või vähiga haigestunuid tähendab suurt hulka inimesi, kes vajavad tõsist ravi.

2018. aastal elas Eestis erinevate vähieelsete muutustega üle 5000 naise ja emakakaelavähi diagnoosiga üle 800 naise ning teiste HPVga seonduvate piirkondade vähkidega veel üle 300 naise. Ka vähieelsete muutuste raviga kaasneb päris palju erinevaid probleeme, vähiravist ma ei räägigi. Peaaegu kõiki neid kannatusi on võimalik vaktsineerimisega vältida.

HPVst ja selle vaktsiinist

HPV perekonda kuulub üle 120 erineva viirusetüve, nendest umbes 30–40 põhjustavad haigusi genitaalidel: kondüloome ehk genitaaltüükaid ja emakakaelavähki, aga ka tupe-, vulva-, päraku- ja peenisevähki, samuti pea- ja kõripiirkonnavähki.

Erinevad HPV vaktsiinid kaitsevad kahe, nelja või üheksa kõige levinuma HPV tüve vastu. Eesti riigi kulul vaktsineeritakse praegu 12–14aastaseid tütarlapsi üheksavalentse HPV vaktsiiniga. Selles vaktsiinis sisalduvad viiruse tüved põhjustavad üle 85 protsendi emakakaelavähi juhtudest ja üle 90 protsendi genitaalsetest kondüloomidest. 

Emakakaelavähi tüüpiline kulg käib sedasi, et HPV nakkuse tagajärjel tekivad esialgu kerged, seejärel raskekujulised muutused ja alles hiljem kujuneb vähk. On ka teatav hulk noori naisi, kellel aeg HPV nakkusest emakakaelavähi kujunemiseni on väga lühike, need on just need noores eas vähidiagnoosi saanud naised.

Allikas: Piret Rospu

Loe rohkem müüte portaalist Virtuaalkliinik.