Üheksa igapäevast nippi, mis aitavad nautida võimalikult tervet ja pikka elu

Lähedased hoolivad suhted on pikaajalise õnne jaoks olulisemad kui rikkus, intelligents või geneetika.

FOTO: Nils Weymann / PantherMedia / Nils Weymann

Keegi ei ole veel igavese elu saladust leidnud. Küll aga tegeleb hulk teadlasi pidevalt sellega, et selgitada välja, kuidas elada võimalikult pikka ja head elu. 

Business Insider toob välja teadusuuringutel põhinevad arusaamad, mis võiks aidata hästi vananeda ja ka kõrges eas selget mõistust ja head tervist nautida. 

1. Liigu

Regulaarne treening hoiab südame tervena. Inimestel, kes jalutavad, jooksevad ja liiguvad pidevalt, on madalam vererõhk isegi siis, kui nad teevad liigutamisega algust alles keskeas. 2018. aastal avaldatud uuring leidis, et kaks aastat regulaarseid treeninguid viis korda nädalas pani inimesed paremasse vormi, vähendas arterite jäikust ja pani keha verd efektiivsemalt ringi kandma, vähendades sellega südamehaiguste riski. Oluline on alustada liikumisega vähemalt keskeas, kui südamel on veel plastilisust, rääkis uuringus osalenud kardioloog Benjamine Levine.

2. Liigutamine hoiab ka aju tugevana

Lisaks südame vormis hoidmisele viitavad paljud uuringud sellele, et regulaarne liikumine on suurepärane viis, kuidas hoida eemal kognitiivsete võimete langust ja hoida mõistust teravana. Teadlased usuvad, et treeninguga viiakse ajusse rohkem verd ning sealt pärineb ka liigutamise kasu mõistusele.

3. Tõsta raskusi

Lihastreening ei ole vaid kauni keha saavutamiseks. Uuringud on leidnud, et see võib sind ka kauem elus hoida. 23 teadusuuringut vaadelnud analüüs leidis, et tugevate lihastega inimesed surevad kõikidel põhjustel väiksema tõenäosusega. Leid pidas paika nii vähipatsientidel, südamehaigetel kui teistel ning ei sõltunud inimese rasvaprotsendist, alkoholitarbimisest, suitsetamisest või vanusest.

4. Söö rohkem värskeid toite

Köögiviljad ja puuviljad annavad meile olulisi fütotoitaineid. Kaunites värvides toidud sisaldavadki just neid põletikku vähendavaid ja vähki eemal hoidvaid fütotoitaineid, Köögiviljad ja teised taimsed toitud, nagu täistera ja pähklid aitavad kõhtu kauem täis hoida ja sisaldavad vajalikke kiudaineid. Süües rohkem puu- ja köögivilju, väheneb tõenäoliselt ka rämpstoidu ning töödeldud liha tarbimine, mis omakorda toob kehale kasu.

5. Jälgi Vahemere dieeti

Uuring uuringu järel kinnitab, et Vahemere dieet, mis sisaldav palju kala, oliiviõli, puuvilju, pähkleid ja köögivilju, on üldisele tervisele ideaalne viis toitumiseks. Ajule on veelgi kasulikum Vahemere dieet kombineerituna vererõhku alandava DASH-dieediga. See võib olla üks parimaid viise, kuidas kognitiivse võimekuse vähenemist peatada. Selline toitumisplaan julgustab inimesi sööma rohelisi lehtsalateid, värskeid puuvilju ja marju, mune ja juustu. 2015. aastal avaldatud uuring leidis, et MIND-dieet (lühend inglise keelest Mediterranean-DASH Intervention for Neurodegenerative Delay) võib alandada vaimse võimekuse alanemist 7,5 aasta võrra ehk muuta aju nii palju nooremaks.

6. Naudi keeruliste probleemidega tegelemist

Võiks arvata, et 96-aastane Nobeli preemia laureaat füüsik Artur Ashkin on nüüdseks aja maha võtnud. Mees, kes leiutas optilised pintsetid, millega on võimalik väikseid esemeid üles korjata vaid valguse abil, mõtleb oma keldrilaboris endiselt iga päev. Vananemisega seotud ajuvõimekuse vähenemist uurivad teadlased ei ole sellest üllatunud. Kuigi keegi ei tea, miks mõned inimesed vananevad aeglasemalt kui teised, usutakse, et nad tegelevad keeruliste vaimsete ülesannetega. Tähendusrikka töö leidmine aitab meil ümbritseva maailmaga kontaktis olla ning see on teadlaste sõnul samuti üks viis, kuidas hästi vananeda. Sotsiaalsel eesmärgil või missioonitundel põhinev töö inimestega, kes jagavad sinu väärtusi ja on usaldusväärsed partnerid, aitab luua kogukonnatunnet.

7. Armasta ennast

Briti uuring jälgis mitme aasta jooksul rohkem kui 9300 üle 50-aastast inimest ning leidis, et need, kes nautisid seda, mida nad tegid, tundsid, et neil oli piisavalt energiat ja nad vaatasid elule tagasi õnnetundega, surid väiksema tõenäosusega kui need, kes nende väidetega ei nõustunud. Need, kes elust kõige vähem rõõmu tundsid, surid aga kõige suurema tõenäosusega varem.

8. Vali oma kaaslasi

Vali sõbrad ja kaaslased, kellega koosviibimist naudid ja sea nad esikohale. Üks parimaid asju, mida saad oma pikaaegse tervise heaks teha, on veeta aega inimestega, kellest hoolid. 80 aastat kestnud uuring, kus osales 250 meest, leidis, et lähedased hoolivad suhted olid pikaajalise õnne jaoks olulisemad kui rikkus, intelligents või geneetika. Teine uuring, milles osales rohkem kui 300 000 inimest üle maailma, leidis, et inimesed, kellel olid korralikud sotsiaalsed suhted, surid poole väiksema tõenäosusega. Partneriga koos olemine aitab samuti. Teadlased on ammu leidnud, et abielus inimesed toituvad paremini ja elavad südameinfarkte kergemini üle. Abielus inimestel, eriti meestel, kipub olema vananedes tervem aju.

Inimesed, kes tunnevad end üksikuna, elavad ka terviseprobleeme rängemalt üle. Üksikutel inimestel tekib rohkem südameprobleeme, ülekaalulisust ja vaimse võimekuse langust. Siiski on oluline teha vahet üksildusel ja üksinda olemise ning olulisim keskenduda suhete kvaliteedile, mitte sellele, kui palju aega veedad teiste inimestega koos.

9. Võta magamist tõsiselt

Magamine teeb ärkvel oldud aja võimalikuks. Kui keha puhkab, aju töötab ja uhub välja mürke ning tegutseb õpitu meeldejätmise ja mälestuse loomisega. Unepuudus seostub suurema südamehaiguse, Alzheimeri, ülekaalu ja insuldi riskiga. Kui me ei saa piisavalt magada, vähendame valgete vereliblede hulka, mis osalevad immuunsuses. Vanemad inimesed magavad tihti vähem ja tõusevad tihedamini öösel üles. Teadlased töötavad selle kallal, et aru saada mehhanismidest, mis vananedes und reguleerivad. Usutakse, et und reguleerivate ajuretseptorite kaotus ajus võib olla seotud lühema elueaga.

Tagasi üles