Mida vajab linnainimene vaimse ja füüsilise tervise turgutamiseks?

Manhattani rohelus Foto: Shutterstock

Linnastumine ja vähene kokkupuude loodusega on teadlaste hinnangul üheks vaimse ja füüsilise tervise probleemide põhjustaks. Uuringutest selgus, et mida enam leidub linnapildis rohelust, seda parem on inimeste vaimne ja füüsiline tervis.

Wollongongi Ülikooli teadlased leidsid, et rohealad linnapildis mõjuvad inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele positiivselt. Mida rohkem leidub inimese elukeskkonnas puid ja rohelust – samuti, mida lähemal on rohelus inimese kodule – seda vähem kogeb ta psühholoogilisi häireid ja terviserikkeid.

Uuringus jälgiti üle 46 000 inimese tervist kuue aasta vältel ning arvesse võeti võimalikke tegureid nagu inimeste vanus, sugu, sissetulek, haridustase ja suhtestaatus. Tulemustest selgus, et piirkondades, millest enam kui 30 protsenti on kaetud puudega, on täiskasvanutel 31 protsenti väiksem vaimsete häirete risk ning 33 protsenti väiksem terviserikete risk.

Sarnase uuringu raames korraldati katse, milles uuriti ühe piirkonna elanike vaimset ja füüsilist tervist enne ja pärast seda, kui selle piirkonna tühjad platsid ja lagunenud hooned asendati rohealadega. Tulemused olid märkimisväärsed – inimesed hindasid oma vaimset tervist 63 protsenti paremaks kui varem ning depressiooniga seotud sümptomeid esines 41,5 protsenti vähem.

Rohelus kaitseb vaimset ja füüsilist tervist mitmel moel:

• Puud ja rohealad aitavad suveperioodil linnades vähendada kuumust ning pakuvad kaitset otsese päikesevalguse eest. Uuringud näitavad, et inimesed lähevad suurema tõenäosusega õue sportima, kui nende kodu läheduses leidub mõni park või roheala. Samuti kasutavad inimesed sellistes piirkondades väiksema tõenäosusega lühikesteks teekondadeks autosid ning eelistavad käia jala.
• Uuringud on andnud kinnitust, et looduses ja parkides jalutamine alandab vererõhku ja maandab stressi, kaitstes seeläbi inimeste südame ja veresoonkonna tervist.
• Linnapildis domineerivad reklaamplakatid, vilkuvad tuled, tihe liiklus ning sagimine mõjuvad vaimselt ja füüsiliselt kurnavalt. Looduses liikumine maandab pinget, parandab keskendumisvõimet ning tõstab produktiivsust tööl ja koolis, turgutab mälu ning vähendab ärevust.
• Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) laste puhul leiti, et aktiivsed tegevused looduses leevendadavad sümptomeid.
• Rohealad toovad linnapilti bioloogilist mitmekesisust lindude, loomade ja bakterite näol. Linnastumise tulemusel on inimeste kokkupuude erinevate bakterite ja mikroobidega vähenenud ja ühes sellega ka immuunsüsteemi võimekus.