Eesti randades levib järjest enam koolerat ja nahapõletikke tekitavat vibriobakterit

Mererand. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Vibriobakterite hulk Eesti lääne- ja edelavetes on kasvanud suuremaks kui mujal Euroopas, kõige kõrgem tase leiti Saaremaa kaguosas. 

Vibriobakterite perekonnas on palju liike, nende hulgas ka see bakter, mis tekitab koolerat. Kuigi Eesti aladel ei ole koolerat tekitav tüvi levinud, on märgatavalt suurenenud vibriobakterite levik siinsetes randades ning tasub olla ettevaatlik, et mitte saada näiteks nahapõletikku, vahendab ERR teadusportaal Novaator. 

Euroopa haigusennetuse ja kontrolli keskuse andmetel on vibriobakterite hulk Eesti lääne- ja edelavetes kasvanud suuremaks kui mujal Euroopas. Vibriobakterite hulk Riia lahes, nii Eesti kui ka Läti vetes ulatub keskmisest kõrge tasemeni ning väga kõrget taset on seire näidanud Riia lahe põhjaosas ehk Saaremaa kaguosas, eriti Suures väinas Muhumaa ja mandri vahel. 

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lembi Tiks rääkis Postimehele, et merevee soojenemisega tekivad soodsad kasvutingimused kõigile mikroobidele.

«Soojade ilmadega on merevees palju erinevaid mikroobe, vibrioone ja vetikaid, baktereid. Vibrioonide mittetoksilised tüved võivad põhjustada leebema kuluga  naha- ja kõrvapõletike,» sõnas ta. Need haigestumisjuhud esinevad aga väga harva.

Haigestumise risk on kõrgem allergikutel ja nõrgenenud immuunsusega inimestel. Riskifaktoriks on vigastatud naha kontakt mereveega.

Euroopa haigusennetuse ja kontrolli keskuse seire tulemuste kohaselt on vibriobakterite  tase tõusnud Riia lahe põhja osas ja Suures väinas. Terviseamet teeb sel aastal seiret ülevaate saamiseks vibrioonide liikide üldisest esinemisest Eesti ranniku suplusvees.

Seire tegemiseks on ametlikud rannad Lääne –Eestis  Pärnu, Raeküla, Kabli, Paralepa, Kuressaare rannad, Mändjala ja Hiiumaa Väinamere-äärne ja Liivalauka supluskoht.

Põhja-Eestis  kontrollitakse ametlikest randadest Vääna-Jõesuu, Kakumäe, Stroomi ja Pirita supluskohti. Seiret teeme neli korda suplushooajal,  erinevate vee-  ja  ilmastiku tingimustega.

Kuidas riske maandada?

• Vältida  tuleks soojas vees värskete haavanditega ujumist, merevee allaneelamist.
• Ujuma ei tasu minna kohtadesse, kus esineb näiteks klaasikilde või roikad, mis võivad tekitada  jalavigastusi.
• Soovitame  kõigile, et  alati tuleb  peale ujumist ennast puhta veega pesta  ja vahetada  rannariideid.
• Kindlasti tuleb jälgida rannavalve  infoteateid  ja lippe. Kollase lipu režiim tähendab suplejate  jaoks vette minekut omal vastutusel.

Paanikaks põhjust ei ole

Postimehe artiklis rääkis Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobiologia dotsent Tõnis Kark, et vibriobakteri pärast ülearu muretseda ei tasu. 

Teadlase sõnul on tõe kriteeriumiks praktika ja selle kohaselt ei saa rääkida massilisest inimeste haigestumisest Vibrio vulnificus bakter nakkusesse. «Olgem realistid – oht on väga väike, tegelikult olematu,» sõnas ta. Samas möönis Kark, kui  toimub nakatumine, siis suremus on kõrge. «Sepsis on sepsis – igasuguse bakteri poolt põhjustatud sepsis on suure suremusega,» sõnas ta.

Vibrio vulnificus bakter on ravitav antibiootikumidega. Samas, kuna juhtumeid on maailmas olnud suhteliselt vähe, siis on ka ravimise kogemus väiksem kui paljude teiste bakterite puhul.