Aspiriin ei pruugi olla parim viis südamehaiguste ennetamiseks

Tervetel inimestel ei soovitata aspiriini regulaarselt tarbida.

FOTO: Shutterstock

Inimestel, kellel on eelsoodumus südamehaiguste tekkeks, soovitatakse nende ennetamiseks võtta iga päev aspiriini. 2018. aastal läbi viidud uuringutest selgus aga, et see ei pruugi olla turvaline ega tõhus viis südamehaigusi ennetada.

Aspiriin ei pruugi olla parim südamehaiguste ennetaja

USA terviseasutused (American Heart Association, American College of Cardiology) muutsid nendest uuringutest lähtuvalt ametlikke ravijuhendeid ning ei soovita enam tervetel inimestel südamehaiguste ennetamiseks aspiriini tarbida, sest selle pikaajaline tarbimine võib tekitada seedeelundkonnas verejooksu, gastriiti, maohaavandeid ja harva ka ajuverejooksu. 13 kliinilise uuringu tulemusel leiti, et aspiriini regulaarne tarbimine suurendab verejooksude riski 37 protsenti. Samuti suurendab pikaajaline aspiriini tarbimine neeru- ja maksapuudulikkuse riski.

Uuringud näitavad, et suur hulk inimesi võtab ilma arsti nõusoleku või teadmiseta regulaarselt aspiriini. USA teadlased leidsid, et lausa üks neljandik üle 40-aastastest terve südamega inimestest ning pooled üle 70-aastastest tarbivad iga päev ilma arsti soovituseta aspiriini.

Aspiriini soovitatakse võtta neil, kellel on kas tugev eelsoodumus südamehaiguste tekkeks või juba diagnoositud südameveresoonkonna probleem. Aspiriin aitab vältida trombide ehk vereklompide teket, vähendades seeläbi südameataki või insuldi riski. Trombide riski suurendab suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, pidev stress ja liigne alkoholi tarbimine. Kui veresooned on kehvas seisus ehk ummistuste tõttu ahenenud, võib tromb vereringet pärssida nii, et tekib südameatakk. Kui tromb on liikunud aju veresoonkonda, tekib insult.

Uuringus, milles jälgiti 15 000 diabeedihaige tervist seitsme ja poole aasta jooksul, leiti, et aspiriini tarvitanud osalejatest vaid 11 inimest 1000-st pääsesid südameatakist või insuldist, kuid üheksa inimest 1000-st olid verejooksu või komplikatsioonide tõttu sunnitud minema haiglaravile ning osa suri komplikatsioonide tagajärjel. Tulemused viitavad sellele, et riskid on pea sama suured kui kasutegurid.

Sarnase tulemuseni jõuti ka teises uuringus, milles osales 12 500 inimest, kellest kõigil oli suur südamehaiguste risk (suitsetamise, ebatervisliku toitumise, vererõhu ja vähese füüsilise aktiivsuse tõttu). Osa osalejatest võttis viie aasta jooksul iga päev 100 mg aspiriini ning teised platseebo (farmakoloogiliselt toimetu ravim). Leiti, et südamehaiguste tekke risk viie aasta jooksul ei vähenenud ning südameatakkide arvu aspiriini tarbimine oluliselt ei mõjutanud. Verejooksude arv seevastu oli kaks-kolm korda suurem kui platseebot tarvitanud uuringurühmal.

Teadlaste hinnangul ei peaks terved inimesed südamehaiguste ennetamiseks aspiriini võtma, vaid peaksid rõhku panema enam tervislikele eluviisidele. Aspiriini võivad tarvitada vaid inimesed, kellele arst seda soovitanud on.

Südame tervise hoidmiseks saab inimene ise palju ära teha.

  • Loobu suitsetamisest – suitsetamine suurendab südamehaiguste riski 40 – 70 protsenti sõltuvalt sellest, kui palju inimene päevas suitsetab. Ent ka ainult üks sigaret päevas suurendab südamehaiguste riski 20 protsenti.
  • Toitu tervislikult – iga päev peaks sööma neli-viis väikest portsu puu- ja juurvilju, paar korda nädalas kala ja kaunvilju ning iga päev täisteratooteid. Soola kogus võiks jääda alla poole teelusikatäie päevas ning vähem võiks tarbida toiduaineid, mis suurendavad kolesterooli taset, näiteks töödeldud liha, rasvased piimatooted, kiirtoit ja muna. Uuringud näitavad, et kiirtoit ja töödeldud toiduained suurendavad südamehaiguste riski 10 – 15 protsenti.
  • Ole füüsiliselt aktiivne – vaid 30 minutit trenni päevas vähendab südamehaiguste riski 30 – 40 protsenti ning insuldi riski 20 protsenti.
Tagasi üles