:format(webp)/nginx/o/2019/11/25/12764437t1he513.jpg)
Pikaajaline stress takistab aju normaalset toimimist, hävitab närvirakke ning suurendab tõenäosust langeda depressiooni. Samuti vähendab stress inimese motivatsiooni olla sotsiaalne, füüsiliselt aktiivne ning produktiivne. Stressis inimesed kipuvad liiga palju või tihti sööma, sest see parandab enesetunnet, kuid vaid näiliselt.
Stressis aju otsib võimalusi, kuidas stressi negatiivset mõju leevendada ning üks viis seda teha on emotsionaalne söömine. Selle tulemusel süüakse kas liiga tihti või liiga palju ning stressi see tegelikult ei vähenda. Stressi toimel ladestub rasv suurema tõenäosusega siseorganite vahele ning kõhu piirkonda ning see suurendab diabeedi ja südamehaiguste riski. Teatud toidud (rasvane ja suhkrurohke toit) stimuleerivad aju naudingutekeskust ja selle tulemusel vabaneb ajus dopamiin ehk neurotransmitter, mis tekitab naudingu ning rahulolu tunde. See paneb inimese ekslikult arvama, et liigne söömine aitab stressi maandada, kuid tegelikult kaob dopamiini toime pärast söömist võrdlemisi kiiresti ning aju nõuab toitu juurde.
Selleks, et teha kindlaks, et tegemist ei ole emotsionaalse näljatundega ja söömine läheb asja ette, soovitavad toitumisspetsialistid teha katse, mida nimetatakse kas õuna või brokoli katseks. Selleks tuleb endalt küsida, kas sööksid praegu ära õuna või brokoli, kui sulle seda pakutaks. Kui tunned, et ei sööks, pole tegemist füüsilise näljatundega ning aju vajab tegelikult midagi muud, et pingest vabaneda.
Et vältida stressist tulenevat liigsöömist, tuleb lisaks füüsilisele aktiivsusele ja toitumisharjumustele muuta ka mõttelaadi. See on üks põhjus, miks dieedid tavaliselt ei toimi – dieet ei aita lahendada algprobleemi ehk seda, miks inimene üldse liiga palju sööb. Ilma algprobleemi lahendamiseta ei jää kaalukaotus tavaliselt püsima ning inimesel on väga raske uute toitumisharjumustega kohaneda.
/nginx/o/2019/10/08/12634283t1hede2.jpg)