Kuidas toituvad inimesed tulevikus?

Tulevikus tuleb toitmusel silmas pidada nii iseenda kui looduse heaolu. Foto: Z Jan/PantherMedia / Z Jan

Fleksitarism ehk paindlik taimetoitlus tähendab seda, et inimene tohib süüa kõike – nii taimset kui loomset toitu –, kuid minimaalselt kolm neljandikku sellest võiks olla taimse ning üks neljandik või vähem loomse päritoluga. Sellise toitumise eesmärk on vähendada inimese ökoloogilist jalajälge ning hoida tervist.

Toitumisteadlase Dawn Jackson Blatneri sõnul võiks fleksitarismi võtta mitte liha koguse vähendamise, vaid taimse toidu hulga suurendamisena. Kui teadliku taimse toitumisega kõik vajalik toidust kätte saada, väheneb inimesel vajadus loomsete toiduallikate järele iseenesest. Fleksitarismi võlu seisneb selles, et see ei kutsu üles millestki täielikult loobuma, vaid fikseerib toidugruppide kogused. Kliimateadlaste sõnul tuleb inimkonnal liha tarbimist lähiaastatel oluliselt vähendada, sest praegune toidutööstus ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Fleksitarism on paindliku olemuse tõttu maailmas järjest populaarsust kogumas ning inimesed avastavad järjest enam taimse toidu mitmekesisust ning selle arvestatavat mõju elukvaliteedile.

Tervisemõju

Fleksitarismil on mitmeid positiivseid mõjusid, eesotsas tervisliku kehakaalu saavutamise ja hoidmisega. 87 uuringu järgi kaaluvad peamiselt taimset toitu söövad inimesed keskmiselt 15 protsenti vähem kui segatoidulised. Mõju ulatus sõltub kogustest – näiteks neil, kes tarbivad loomset toitu vaid paar korda nädalas, on paremad tervisenäitajad kui neil, kes tarbisid loomset toitu pea iga päev.

Sellest tulenevalt on fleksitarismil südame tervisele positiivne mõju – kiudainete ja antioksüdantide rohke taimne toit vähendab kolesterooli sisaldust ning hoiab vererõhu normi piires. Uuringud on näidanud, et taimset toitu eelistavatel inimestel on 32 protsenti väiksem tõenäosus haigestuda südamehaigustesse. Teadlaste hinnangul on taimetoitlastel vererõhk keskmiselt seitse ühikut madalam kui segatoidulistel. Samuti aitab taimne toit ennetada II tüüpi diabeeti või leevendada selle sümptomeid, sest taimne toit aitab hoida tervislikku kaalunumbrit, sisaldab märksa väiksemas koguses kahjulikke rasvu ning suhkruid.

Teadlased on kindlaks teinud, et puu- ja juurviljarohke toit võib ennetada ka vähki. See on oluline teadmine, sest teadlaste hinnangul on umbes 30 protsenti vähijuhtudest seotud inimese toitumisega. Seitsme aasta pikkuses uuringus, milles osales 78 000 inimest, leiti, et taimset toitu eelistanud inimestel on kaheksa protsenti väiksem tõenäosus haigestuda näiteks pärasoolevähki.

Keskkonnamõju

Taimse toidu osakaalu suurendamine mõjub positiivselt ka keskkonnale, sest selle tootmiseks kulub märksa vähem vett, energiat ning toomise käigus tekkinud saasteainete hulk on samuti palju väiksem. Näiteks tekitab kariloomade pidamine 14,5 protsenti kogu kasvuhoonegaasidest. Samuti kulub kariloomade pidamisele tohutus koguses vett. Näiteks kulub 500 grammi veiseliha tootmiseks 7000 liitrit vett, aga 500 grammi kikerherneste tootmiseks vaid 1800 liitrit vett ning 500 grammi juurviljade tootmiseks kulub vaid 147 liitrit. Samuti kulub taimse valgu tootmiseks 11 korda vähem energiat kui loomse valgu tootmiseks. Seetõttu võiks enam eelistada taimseid valguallikaid nagu kaunviljad, teraviljad ja pähklid, sest lisaks säästlikkusele võivad need suurendada ka mulla toitainete rikkust ning vähendada reostust. Nimelt leiti, et kikerherned ja läätsed ei vaja lämmastikväetist, sest suudavad lämmastikku omandada õhust.

ÜRO kliimaraporti hinnangul on inimese toitumine üks peamisi viise, kuidas planeedi ja inimese tervist positiivselt mõjutada. Näiteks on leitud, et enamik USA ja Euroopa inimestest tarbib rohkem liha ja piimatooteid, kui on tervislik ning kalorite ning toitainete poolest vajalik. See tähendab, et praegune toidutööstus ei toimi jätkusuutlikult ega kulutõhusalt – kui liha tarbitakse rohkem, kui tervis ja keskkond lubab, peaks selle tootmist maailmas vähendama, hoides seeläbi kokku ressursse ning toites tervislikult ära suurema protsendi inimkonnast. Üks kolmandik põllumajanduseks kõlblikust maast läheb kariloomade sööda tootmiseks (näiteks 95 protsenti USA-s toodetud kaerast ja 60 protsenti maisist läheb loomadele söödaks). Samuti on kariloomade pidamine üks peamisi põhjuseid, miks hävitatakse järjest enam vihmametsi.

Inimkonna suhtumine keskkonda ning inimese enda rolli selle kaitsmisel ja säilitamisel on positiivselt muutumas. Näiteks selgus USA-s korraldatud küsitlusest, et lausa 62 protsenti tarbijatest on valmis keskkonna huvides oma toitumises loomse toidu kogust vähendama ning 43 protsenti tarbijatest oleksid nõus loomse valgu taimse vastu vahetama. Fleksitarism on lihtne viis panustada oma tervise ja keskkonna heaollu endale sobivas tempos ja mahus. Näiteks võib seada endale eesmärgi süüa ühel päeval nädalas vaid taimset toitu – Eestis on selleks üleskutse liituda taimse teisipäevaga. Teine variant on valida päevas üks toidukord, mis koosneb vaid taimsest toidust.  Sellistel väikestel muudatustel on pikaajaline ning arvestatav positiivne mõju – toitumine on kõige vahetum ja lihtsam viis anda panus keskkonna ning elukvaliteedi säilimisse.