/nginx/o/2019/10/08/12634283t1hede2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/04/12528019t1h0926.jpg)
Teadlased leidsid, et inimesed, kes seavad endale elus kindlaid sihte ja eesmärke, elavad kauem. Kui inimene tunneb, et tema elul on mõte, langeb ta väiksema tõenäosusega depressiooni ning tuleb paremini toime stressi ja ärevusega.
Eluiga vähendab üllatav argine orientatsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michigani Ülikooli teadlased korraldasid pikaajalise uuringu, milles osalejate tervisenäitajaid jälgiti 14 aasta vältel. Leiti, et neil, kes olid endale seadnud selged eesmärgid, olid paremad tervisenäitajad ning pikem oodatav eluiga. Eesmärkidega inimestel oli 15 protsenti väiksem tõenäosus varem surra. Samuti leiti, et need, kellel puudus selge siht, kogesid suruema tõenäosusega regulaarselt stressi ja ärevust.
Teadlaste hinnangul on vaimse ja füüsilise tervise seisukohast oluline, et inimene tajuks elus kindlat eesmärki. See tähendab, et kuna inimene kulutab töö tegemisele elus väga suure osa ajast, võiks see töö olla midagi, mis ühtib tema soovide ja sihtidega. Sihtide puudumine süvendab vanusega sageli kaasnevat hirmu, et elu on raisatud või et elul pole olnud läbivat eesmärki.
Stress, pinge ja traumad võivad sihtide seadmise ja nende poole pürgimise raskeks teha ning suurendada inimese ebakindlust ja hirmu, et ei saada millegagi hakkama. Stress ja hirm vähendavad inimese motivatsiooni, valmidust riskida või katsetada midagi uut.
Uuringus osalenutelt uuriti, mis nende hinnangul elule eesmärgi annab ning vastused olid sellised: 69 protsenti vastanutest arvas, et perekond, 34 protsenti nimetas karjääri, 19 protsenti hobid ning 11 protsenti õppimise.
Selgete sihtidega inimestel olid väiksema tõenäosusega üksildased, nende abielud jäid suurema tõenäosusega püsima, neil olid tähendusrikkamad sõprussuhted ning nad tundsid ühiskonnas toimuva vastu rohkem huvi. Samuti olid neil paremad tervisenäitajad – eesmärkidega inimesed haigestuvad väiksema tõenäosusega kroonilistesse haigustesse ja depressiooni. Tervisekäitumine – regulaarne füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine – oli neil samuti parem kui inimestel, kellel puudusid konkreetsed eesmärgid ja sihid.