Rasvase toidu söömine pole kahjulik ainult vöökohale, vaid mõjub halvasti ka inimese ajule. Teadlased leidsid, et suure rasvasisaldusega toitumise tagajärjel suureneb põletiku tase hüpotalamuse piirkonnas, mis võib suurendada dementsuse riski.
Rasvane toit seab aju ohtu (1)
Hüpotalamus reguleerib inimese hormonaaltalitlust, kehatemperatuuri, seedimist, und ning ühendab närvisüsteemi endokriinsüsteemiga. Ebatervislik toitumine viib sageli rasvumiseni, millega võib kaasneda mitmeid kroonilisi haigusi ning suurenenud põletiku tase organismis. Hiljutisest uuringust selgus, et põletiku tase suureneb vale toitumise tõttu ka ajus.
Yale’i Ülikooli teadlased leidsid, et inimestel, kes söövad liigselt rasva ja töödeldud süsivesikuid, esineb hüpotalamuse piirkonnas põletikuline reaktsioon, mis tekib tavaliselt siis, kui inimene on rasvunud või kannatab toitainete puuduse käes. Selle piirkonna põletik võib häirida hormonaaltasakaalu, seedimist ning tekitada energiataseme kõikumisi.
Leiti, et vaid kolm päeva pärast rasvarohke toidu söömist hakkab keha valmistuma kaalutõusuks. Ajus on konkreetsed mehhanismid, mis käivituvad, kui inimene tarbib liigses koguses rasva ja süsivesikuid. Selle toimel aktiveeruvad mikro-gliiarakud, mis kaitsevad aju põletiku eest ning mõjutavad seda, kuidas aju patogeenide ehk haigustekitajate ja kahjulike ühenditega toime tuleb. Need rakud on aktiivsed ka selliste neuroloogiliste haiguste nagu Alzheimeri tõve ja dementsuse puhul. Teadlased arvavad, et ebatervisliku toitumisega kaasneb ajus sarnane põletikuline reaktsioon nagu mitme haiguse puhul ning et ülekaal võib suurendada neuroloogiliste haiguste tekke tõenäosust.