Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Vaata, kuidas erineb keskmise eestlase toidupüramiid soovituslikust?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Soovituslik toidupüramiid võrdluses toitumusuuringu põhjal koostatud keskmise eestlase toidupüramiidiga.
Soovituslik toidupüramiid võrdluses toitumusuuringu põhjal koostatud keskmise eestlase toidupüramiidiga. Foto: Tervise arengu instituut

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas kampaaniaga «Tasakaalus peitub jõud», mis kutsub järgima toidupüramiidis esitatud soovitusi, sööma tasakaalustatult toite kõigist viiest põhigrupist ning vältima ekstreemseid dieete.

Eesti riiklikud toidusoovitused on esitatud toidupüramiidina, millel on toidugruppide soovituslikud toidukogused esitatud vahekorras, mis tagavad organismile vajalikud ained. Kõige lihtsam oma toidulaua mõistmiseks on võtta ette toidupüramiid ja võrrelda oma toitumist seal toodud soovitustega.

Püramiidi järgi tuleks koguseliselt enam süüa köögivilju, täisteratooteid, marju ja puuvilju, koguseliselt vähem aga piimatooteid, midagi toidugrupist kala-muna-(linnuliha) ning lisatavaid toidurasvu, pähkleid ja seemneid. Elanike seas läbi viidud toitumusuuring näitas, et paljude inimeste toiduvalikud ei lähtu tasakaalustatuse põhimõttest. Enamik inimesi peaks suurendama köögiviljade, pähklite-seemnete ja kala söömist, oluliselt vähendama püramiidi tipuosas paiknevate magusate ja soolaste näkside söömist, samuti vähendama lihatoodete tarbimist.

«Enamik meist alustab söömist tihtipeale püramiidi ülemisest osast, kus asuvad kõige maitsvamad toidud. Seejärel tuleb paljudel väga palju lihatooteid ja magusaid piimatooteid ning siis võib-olla kellelgi tuleb veel meelde süüa köögivilju ning süüaksegi paar porgandit ja lusikatäis salatit. Tegelikult peaks sööma n-ö alt üles ehk pöörama suuremat tähelepanu köögiviljade söömisele,» kommenteeris TAI toitumise ekspert Tagli Pitsi.

Kuigi organism võib toimida ka väga ühekülgse ja ebatervisliku toitumise juures, suureneb tasakaalustamata toitumisega oluliselt erinevate haiguste risk ning väheneb eluiga. Tervislik toitumine ongi see, kui sööme toitu, mis varustab organismi õigete toitainetega õiges koguses ja vahekorras.

Soovituslik nädala toidulaud.
Soovituslik nädala toidulaud. Foto: Kuvatõmmis toitumine.ee lehelt

Pitsi rõhutab, et tervislikult söömine ei tähenda igavat toidulauda ja maitsvatest toitudest loobumist. Vastupidi – tervislik toitumine hõlmab tasakaalu, mis on saavutatav, süües mitmekesiselt ja nii palju, kui keha vajab. Nii saab keha kätte vajalikud toitained, et olla terve ja tegus. «Ükski toit ei ole tervislik ega ebatervislik, kasulik või kahjulik. Kõik sõltub söömise kogustest ja söömise sagedusest.  Süüa võib kõike, kuid õiges koguses,» lisas Pitsi.

Ülekaalulisus on Eestis aina süvenev probleem. Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6–13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal – eriti laste seas – kasvab iga aastaga. Rasvumise probleem on meil üks Euroopa suurimaid. Ülekaalulisus ja rasvumine on mitmete haiguste riskiteguriks: need soodustavad südame-veresoonkonnahaigusi (insult, infarkt) ja osade vähkkasvajate teket.

Mida tuleks süüa rohkem:

  • täisteratooteid (leib, pudrud)
  • köögivilju, sh kaunvilju
  • erinevaid puuvilju ja marju
  • värskest, jahutatud või külmutatud kalast valmistatud roogi
  • pähkleid-seemneid

Mida tuleks süüa vähem:

  • magusaid piimatooteid, nagu jogurtid ja kohukesed
  • sea- ja veiseliha (eelkõige neist valmistatud küllastunud rasvhapete- ja soolarikkaid tooteid)
  • magusaid ja soolaseid näkse
  • suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke

Vaata järele

Mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise kohta saab infot veebilehelt www.toitumine.ee.

Hinnangu oma toitumise tasakaalustatusele saab täites toidupäevikut Nutridata keskkonnas www.nutridata.ee

Tagasi üles