4 põhjust, miks sa ei saanud täna öösel korralikult magada

Kui tundub, et isegi kohvist ei piisa ärkvel püsimiseks. Foto: Erik Reis / PantherMedia / Erik Reis

Pärast head ööund tundub eesootav päev imeline. Pidevalt häiritud uni muudab aga mõtlemise raskemaks ja muudab meid närviliseks ning ärritunuks. Loe, mis võib Harvardi teadlase sõnul kehva une taga peituda. 

Pikas perspektiivis tõstab ebapiisav uni ülekaalulisuse, kõrge vererõhu, südamehaiguste, diabeedi ja isegi enneaegse surma riski. Seetõttu on oluline jälile jõuda, mis und katkestab. Harvardi meditsiinikooli dotsent Suzanne Bertisch toob Harvardi terviseülikooli artiklis välja mõned sagedased põhjused. 

1. Vanus

Eakatel on sagedamini häiritud uni, kuid me ei peaks automaatselt oma vanust süüdistama.

Mõnikord ärkavad eakad hommikul väga vara ning tunnevad, et peaksid veel magama. See peegeldab aga teadlase sõnul pigem magamamineku ja ärkamise rutiini, kui unehäireid. «Keha ööpäevarütm või magamise ja ärkveloleku tsüklid võivad vananedes äärmuslikult muutuda ning põhjustada varem magama minemist. Kui kell kaheksa õhtul algab bioloogilise kella jaoks öö, siis on täiesti loomulik tõusta kell neli hommikul,» sõnas Bertisch.

2. Elustiil

Üks levinud põhjusi häiritud uneks on elustiil, sealhulgas järgmised harjumused:

Alkoholi joomine mõned tunnid enne magamaminekut. Kuigi klaas alkohoolset jooki võib panna kergemini uinuma, võib see häirida hilisemaid unetsükleid. Samuti tekitab joomine vajadust öösel tualetti külastada.

Söömine vahetult enne magamaminekut. Täis kõhuga pikaliheitmine võib soodustada kõrvetiste tekkimist, mis muudab uinumise ja magamise keerulisemaks.

Liigne tukastamine. Pikad uinakud pärastlõunal või hiljem võivad öösel magamise vajadust vähendada.

Liigne kofeiin. Kofeiin blokeerib aju kemikaali adenosiini, mis aitab magada. Pärast lõunat tarbitud kofeiin kohvis, karastusjookides või tees võib und häirida.

Berischi sõnul aitab nende harjumuste muutmine häiritud une tagasi korda saada ning mõnikord juhtub see väga kiiresti.

3. Ravim

Mõned ravimid tekitavad öist ärkvelolekut või isegi unes kõndimist. Nende hulka kuuluvad antidepressandid, beetablokaatorid, millega ravitakse kõrget vererõhku, külmetuse ravimid, mis sisaldavad alkoholi, kortikosteroidid põletiku või astma raviks.

Bertich soovitab arstilt küsida, kas kasutatud ravim võib olla halva une põhjuseks ning kas seda võiks võtta muul ajal päevast või vahetada välja alternatiiviga.

4. Varjatud haigus

Paljud kroonilised haigused võivad olla kehva une taga. Kõige levinumad neist:

• Ärevus või depressioon – mured või halb tuju raskendavad uinumist.
• Suurenenud eesnääre – vajadus öö jooksul pidevalt tualetti külastada.
• Krooniline valu – valuga on raske uinuda. Samuti suurendab halb uni valutundlikkust.
• Neuropaatia - kihelus, tuimus või valu jäsemetes võib panna öösel ärkama. 
• Uneapnoe – vali norskamine ja sage ärkamine öö jooksul on märk uneapnoest, mis tekitab lühikesi hingamispause unes ning päevast unisust.