:format(webp)/nginx/o/2019/09/30/12610434t1h9391.jpg)
Organism reguleerib oma temperatuuri ise – külmas keskkonnas väheneb jäsemetes vereringe, et kehas soojust säilitada ning inimese käed ja jalad hakkavad külmetama. Mõnikord võivad külmad käed ja jalalabad olla aga märk mõnest tõsisemast terviseprobleemist.
Inimeste külmataluvus on erinev ning mõnel on ilma mingi haiguse või seisundita kätel ja jalgadel sageli külm, kuid kui käed on pidevalt külmad ning sellega kaasnevad mingid muud sümptomid, võib tegemist olla mõne muu terviseprobleemiga.
Kõige levinum põhjus, miks inimesel käed ja jalalabad külmetavad, on kehv või ebapiisav vereringe. Külmas keskkonnas on vereringe jäsemetesse vähenenud, kuid kui inimesel on lisaks veel kehv verevarustus, võib külmatunne olla veelgi häirivam. Kehva verevarustuse peamised põhjused on istuv eluviis, vähene füüsiline aktiivsus ja suitsetamine. Ka kõrge kolesterool võib veresoonkonna ummistuste tõttu vereringet takistada.
Aneemia võib samuti häirida verevarustust ning keha temperatuuri negatiivselt mõjutada. Aneemia tekib siis, kui veres on liiga vähe punaseid vererakke. Selle põhjus on rauapuudus, B12-vitamiini puudus või neerupuudulikkus.
Diabeeti põdevatel inimestel on sageli vereringehäired, sest veresuhkru sisaldus mõjutab veresoonte võimet laieneda ja kitseneda. Seetõttu võib kudedesse jõuda vähem verd ning inimesel hakkab külm. Halvemal juhul tekib diabeedi tagajärjel närvikahjustus, mille sümptomid on jalalabade või käte tuimus, nõrk valu või kipitamise tunne nahal. Närvikahjustus võib olla tekkinud ka trauma või vigastuse tagajärjel.
Kilpnäärme alatalitlus, mis tekib siis, kui kilpnääre ei tooda piisavas koguses hormoone, mõjutab inimese seedimist. Seedimine aga mõjutab vereringet, südame tööd ning keha temperatuuri. Kilpnäärme alatalitlusega inimesed võivad olla külma suhtes tundlikumad, võtta kergemini kaalus juurde või olla sageli väsinud või kurnatud.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)