Millega annab märku keha ohtlikult kõrge põletikutase ja kuidas seda toiduga alandada?

Neutrofiilid Foto: Shutterstock

Põletik on keha loomulik reaktsioon haiguste või vigastustega toime tulemiseks. Lühiajaline põletik ei ole halb, vaid hädavajalik. Krooniline põletik suurendab aga südamehaiguste, vähi ning dementsuse riski. Seetõttu on oluline haigusi elustiilivalikutega ennetada ning haiguste ajal organismi igal võimalikul moel toetada.

Põletik on keha viis end haigustekitajate eest kaitsta. Kuid kui põletikuline reaktsioon kestab liiga kaua või keha saadab signaali, et põletikku tuleb leevendada piirkonnas, kus seda tegelikult pole, võib tekkida terviseprobleeme.

Miks tekib organismis põletik?

Inimene puutub iga päev kokku erinevate haigustekitajatega ning see hoiab organismi immuunsüsteemi pidevalt töös. Kui haigustekitaja jõuab organismi, saadab immuunsüsteem vereringesse rohkem valgeid vererakke, mis aitavad kehal võidelda viirustega ning vigastuste korral piirkonda kiiremini parandada, vahendatakse Harvard Healthi teadusajakirjas.

Krooniline põletik on madal, kuid püsiv normi piirist kõrgem põletiku tase, mis suurendab mitme kroonilise haiguse, kuid ka viirushaiguse riski, sest immuunsüsteem on ülekurnatud. Krooniline põletik tekib aga siis, kui organism ei saa haigusest võitu või keha saadab ekslikult välja signaali, et mingis piirkonnas on tarvis põletikku leevendada, kuid tegelikult ei ole. Organism reageerib sellele suuremas koguses valgete vererakkude tootmisega, kuid kui neil pole tegelikkuses midagi teha, võivad nad hakata ründama organeid ja täiesti terveid kudesid.

Liigsest põletikust annab märku püsiv kurnatus, meeleolu kõikumine, unehäired, suurenenud ärevus ja depressiooni sümptomid, kaalutõus, sagedased külmetushaigused, näiliselt põhjuseta tekkinud valud erinevates piirkondades, nahalööve, liigesevalu ning seedeprobleemid. Alati ei pruugi sümptomeid tekkida, kuid põletik on vereproovis tuvastatav.

Millised riskid kroonilise põletikuga kaasnevad?

Krooniline põletik kurnab immuunsüsteemi ning vähendab keha võimet tulla toime erinevate haigustekitajatega.

Pikas perspektiivis võib krooniline põletik kahjustada jäädavalt inimesele elutähtsaid organeid nagu aju ja süda. Liiga suur kogus põletikku leevendavaid rakke vereringes suurendab tõenäosust, et tekivad veresoonkonna ummistused. See tekitab omakorda põletikulist reaktsiooni ainult juurde, sest organism tajub ummistusi võõrkehadena ning saadab vereringesse veel suuremas koguses põletiku ja vigastustega tegelevaid rakke. Seetõttu suurendab krooniline põletik südamehaiguste riski.

Teadlased peavad kroonilist põletikku ka üheks oluliseks vähi riskiteguriks, sest see kahjustab inimese DNA-d ning, suurendab rakkude muteerumise riski. Põletiku mõju rakkudele võib kiirendada vananemist, suurendada Alzheimeri tõve riski ning põhjustada kognitiivsete võimete vähenemist kõrgemas eas.

Toiduga põletiku vastu

Üks peamisi viise, kuidas organismis põletikku vähendada, on õige toitumine. Mitmed toidud tekitavad organismis põletikku juurde ning teised seevastu aitavad seda leevendada. Samuti aitab tervislik toitumine organismil kiiremini viirustega toime tulla ning parandab organismi võimet end haigustekitajate eest kaitsta.

Teadlaste hinnangul mõjub immuunsüsteemile ja südamele kõige paremini Vahemere dieet, sest selles on kesksel kohal värsked puu- ja juurviljad ning tervislikud rasvad kalast ja pähklitest. Põletikku aitavad leevendada lehtsalatid, marjad, köögiviljad, oliiviõli, roheline tee, oad ja läätsed, kurkum, ingver ning kaneel ja täisteratooted. Värsked puu- ja juurviljad sisaldavad rohkelt antioksüdante, mis viivad kehast välja vabad radikaalid ning mürkained, mis tekitavad organismis põletikku ning kiirendavad vananemisega seotud protsesse. Antioksüdandid kaitsevad keha mitme kroonilise haiguse eest ning ennetavad rakukahjustusi.

Vältida tasuks töödeldud toiduaineid – eriti töödeldud liha – ning eelistada valge saia, riisi ja pasta asemel toitaineterikkaid täisteratooteid. Vähendada tuleks alkoholi, magustatud jookide, kommide, saiakeste ning soola kogust.

Perearst selgitab, kuidas ise immuunsüsteemi toetada

Kas inimene jääb haigeks või mitte, sõltub Minudoci perearsti Sergey Saadi sõnul suuresti ta elustiilist – söömisharjumustest, unekvaliteedist ja füüsilisest aktiivsusest. «Et algava haigusega võitlemiseks on raske tabada õiget hetke, on mõistlik haiguste ennetamisega tegeleda iga päev.»

«Füüsiline aktiivsus on põletiku leevendamisel ning haiguste ennetamisel äärmiselt oluline. Inimene peaks nädalas tegema minimaalselt 150 minutit trenni ning end regulaarselt karastama. Olulisel kohal on õige unerežiim: kõige parem on magama minna vahemikus 22–23 ning ärgata kella seitsme ja kaheksa vahel,» soovitas Saadi. Samuti tuleks vältida pikaajalist stressi ning pingelisi olukordi, sest stress võib põhjustada liigsöömist ning kaalutõusu. Ülekaal aga on üks kroonilise põletiku riskiteguritest.

Haiguse ajal on oluline organismi mitte koormata – tuleks vältida liigset füüsilist pingutust, tarbida piisavalt vedelikke ning magada. Oluline on varustada organismi immuunsüsteemi turgutavate vitamiinide ja mineraalidega ja mitte vaid siis, kui haigus juba käes.

«Immuunsüsteemile on eriti vajalikud magneesium, C-vitamiin, D-vitamiin ja tsink,» sõnas Saadi. C-vitamiini leidub rohkesti tsitruselistes, kiivis, petersellis ja brokolis. D-vitamiini peaks meie kliimas aastaringselt lisaks tarbima. Tsinki saab munast, pähklitest, täisteratoodetest ja mereandidest. «C-vitamiini päevane kogus on 500–1000 milligrammi, D-vitamiini päevane kogus 1000–2000 ühikut ning tsinki peaks tarbima 45 milligrammi päevas. Kindlasti ei tohiks ettenähtud koguseid ületada, sest sellega võivad kaasneda komplikatsioonid.»

Samuti on tähtis tarbida piisavas koguses magneesiumi, mis vastutab organismis enam kui 600 erineva reaktsiooni eest. Magneesium reguleerib energia taset, hoiab vererõhu stabiilsena, toetab immuunsüsteemi toimimist ning reaktsioone ning vähendab organismis põletiku taset. Magneesiumi leidub rohkelt pähklites, seemnetes ja kaunviljades, kuid immuunsüsteemi turgutamiseks võib seda tarbida ka toidulisandina.

«Parimad looduslikud vahendid haigusega võitlemiseks ning ka haiguste ennetamiseks on kurkum, kibuvits, ingver, aroonia, küüslauk, leedripuumarjad ja mustsõstrad. Nendes sisalduvad antioksüdandid neutraliseerivad viiruslikke toksiine ja vähendavad keharakkude kahjustust haiguse ajal,» märkis perearst.