/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/11/08/12722954t1h39d0.jpg)
Teadusuuringutest on teada, et jooksmine pikendab eluiga, kuid värskest uuringust on selgunud, et ka vähene jooksmine vähendab pea kõikide krooniliste haiguste riski.
Lihtne viis, kuidas surmariski ühe neljandiku võrra vähendada
Jooksmine on kasulik nii füüsilisele kui vaimsele tervisele – see vähendab depressiooni, ärevushäirete ja kroonilise stressi riski. Samuti on jooksmisega tegelevatel inimestel oluliselt väiksem risk haigestuda südamehaigustesse, diabeeti, vähki ja dementsusesse. 2018. aastal korraldatud uuringust selgus, et jooksmine kaitseb aju vananemise eest ning toetab rakkude ja kudede tervist, mälu ja aju verevarustust.
Austraalia teadlased selgitasid välja, kui palju peaks jooksma, et vähendada vähi ja südamehaiguste riski ning pikendada eluiga. Selleks analüüsiti mitmeid varasemaid teadusuuringuid. Vaadeldi 14 erineva uuringu tulemusi, milles kokku oli osalenud 232 149 inimest, kelle tervist jälgiti 5–35 aasta vältel. Selle aja jooksul suri 25 951 uuringus osalenud inimest.
Andmete analüüsimisel selgus, et ka harva, aeglaselt ja väikseid distantse – keskmiselt üks kord nädalas – jooksnud inimestel oli 27 protsenti väiksem tõenäosus haigestuda vähki ja südamehaigustesse. Regulaarne jooksmine vähendas südamehaigustest tingitud surma riski üle 30 protsendi ja vähist tingitud surma riski 23 protsenti. Ka kiirkõnd vähendas mõlema haiguse ja varajase surma riski.
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul peaksid inimesed tegema nädalas minimaalselt 150 minutit mõõduka intensiivsusega trenni ning 75 minutit suurema intensiivsusega trenni, kuid teadlased kinnitavad, et ka vähesel on tervisele positiivne mõju.