Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/11/11/12732327t1ha088.jpg)
- Budism pole Tiibeti õpetlase sõnul religioon, vaid inimloomuse uurimise viis.
- Tänapäeva inimese tähelepanu on pööratud välisele, unustades iseennast.
- Emotsioonide valitsemine ja vähene reageerimine välisele taastab võimu enda üle.
Oktoobri lõpus külastas Eestit Tiibeti õpetlane Tulku (taaskehastunu – toim) Gar Trul Chime Dorje, kes rääkis, mis on tema jaoks budism ning kuidas iga inimene saaks seda enda tervendamiseks kasutada.
1987. aastal sündinud Chime Dorje veetis suurema osa oma lapsepõlvest ja noorusest nii Indias Drikung Kagyu kolledžis kui ka Dzongsar Shedras, kuulsas hariduskeskuses budistlikku filosoofiat õppides. Samuti on ta pühendanud aastaid meditatsiooni- ja joogapraktikatele, sealjuures viibinud pikalt Lapchi mägedes (asuvad Hiina kontrolli all oleva Tiibeti ja Nepali piiril – toim).
Chime Dorjet võib kutsuda nii joogiks, laamaks, mungaks kui ka õpetlaseks. Terve tema elu on keerelnud vaimsuse ümber. Juba viieaastaselt eraldati poiss vanematest ning ta asus elama kloostrisse. Tänapäeva kloostrisüsteem on tema sõnul muutunud. Seal on kombineeritud iidseid ja tänapäevaseid õpetusi, õpitakse kõike, mida tavalises haridussüsteemiski. Nüüdseks on Chime Dorje laama ehk õpetaja, kes reisib mööda maailma erinevaid budistlikke keskusi. See on tema sõnul parim kogemus vaimsel teel. «See on rohkem kui teooriate või raamatute lugemine. See on inimeste emotsioonide ja tunnete tundmaõppimine, pean seda tõeliseks privileegiks,» räägib ta.
Chime Dorje õpetab peamiselt budistlikku filosoofiat. See on tema sõnul õpetus inimese emotsioonidest ja psühholoogiast, millest saab kasu igaüks. Laama ei pea budismi religiooniks: vaid ühiskonna ja kultuuri tõttu on jäänud mulje, et tegu on usuga. Tema sõnul on tegu hoopis väga sügava inimloomuse õpetusega.
Laama ei pea budismi religiooniks: selline mulje olevat jäänud vaid ühiskonna ja kultuuri tõttu. Tema sõnul on tegu hoopis väga sügava inimloomuse õpetusega.
«Võime väita, et oleme budistid, kuid Buddha (Siddhārtha Gautama – toim) ei öelnud seda kunagi. Ta oli tavaline inimolend, kes maadles emotsioonidega nagu meiegi. Üks Buddha olulisimaid õpetusi on see, et budismist tuleb rääkida, nagu ka ideedest, mida inimene peab ise läbi proovima, et neid täielikult mõista,» selgitas Chime Dorje.
Laama on arvamusel, et kõik inimesed, olenemata sellest, kus nad elavad, on ühesugused, sest kogeme ja jagame kõike väga sarnasel viisil.
Ausus iseenda vastu
«Kui oleme enda vastu ausad, kui tahame tõesti küsimusi küsida, võime saada väga palju teada,» sõnas õpetaja. «Tihti pole meil aimugi, kes me tegelikult oleme. Oleme alati kuskile kadunud. Loodame oma tööle, asjadele, mida teeme, kohtadele, mida tahame külastada. Meil on nii palju teha, kuid me ei tea, kuidas enda ja oma emotsioonidega hakkama saada. See on meie kannatuste ja piirangute põhjus.»
Siiski on Chime Dorje arvamusel, et inimesed ei ole niimoodi sündinud. «Me ei ole sündinud probleemide, raskuste, väljakutsetega, hirmu ja ärevusega. Oleme sündinud võimaluste, luksuslike valikutega. Kuid meie enda valearusaamad ei lase meil ennast lõplikult mõista. Nende valearusaamade tõttu tõstabki pead hirm, kahtlus. Elu eesmärk on muutunud väliseks, oluline on raha, töö, kuulsus, mitte elu ise,» tõi ta välja.
Meditatsioon ja vaimsus on muutunud läänemaailmas aina populaarsemaks. Chime Dorje näeb seda kui loomulikku jätku intellektuaalsusel või teadmistel põhinevale ühiskonnale.
«See panustab kõrge hariduse põlvkonna nimel. Pääseme kõigele ligi ning elu on meie jaoks üsna lihtsaks tehtud. Inimesed on hakanud juba mõistma, et tõeline eneseteostus ei ole asjades, mida saame omada, vaid arusaamas elust,» nentis laama.
Omaenese ressursside avastamine annab inimese heaolule väga palju juurde. Treening, hingamine ning jooga suunab tähelepanu tagasi endas toimuvale.
«Meie meel on suunatud asjadele, mida ihkame, kuid nii ei ole inimene seotud oma kehaga. Kui keskendumine ja tunded on suunatud kehale, tekib koostöö keha ja meele vahel. Meel peab olema pööratud sissepoole, mitte välja,» rääkis ta.
Tähelepanu ja keskendumise jõud ongi tema sõnul energia ja võimu allikas. «Selles suunas, millele pöörad tähelepanu, liigub ka sinu energia,» õpetas laama.
Meditatsioon igaühele
Meditatsiooni ajal saab Chime Dorje sõnul kogeda kirjeldamatuid tundeid. Kuigi praegu on mediteerimine muutunud otsekui kaubaks, on see oma algses tähenduses midagi väga sügavat ja olulist enda tundma õppimise teekonnal. Laama usub, et kindlasti tasub kõigil seda õppida, isegi kui ei jõuta täieliku pühendumiseni. Kõige parem oleks õpetlase sõnul aga see, kui inimene oskaks seda juba lapsest saati teha.
«Kui oled keerulises või stressirikkas olukorras, siis mõtle, kui palju aitab üks hingetõmme sind lõdvestada. Meditatsiooni ajal teeme seda kogu aeg. Kui suudame seda regulaarselt teha, tunneme füüsilist ja emotsionaalset muutust,» rääkis Chime Dorje.
Lääne inimesed kasutavad kohandatud meditatsiooni praktikaid stressi vähendamiseks ja meelte rahustamiseks ning need on suunatud peamiselt füüsilisele kehale. Räägitakse erinevatest kasuteguritest haiguste puhul ning mediteeritakse enamasti heaolu suurendamiseks.
/nginx/o/2019/11/11/12732326t1h6070.jpg)
Vaimsel teel olevate inimeste jaoks on meditatsioonil laama sõnul teine eesmärk.
«Need, kes väidavad, et on vaimsed, mediteerivad enda mõistmiseks. See on enam kui füüsilise heaolu suurendamine, vaid inimolemuse mõistmine. See on ligipääs inimese teadvusele, minemine edasi meie viiest meelest. Inimesed, kellel on ihad, neil on raske sinna ligi pääseda,» sõnas laama.
«Siiski põhinevad meie võimed meie enda huvidel. Need, kes tõesti tahavad oma teadvusele ligi pääseda, saavad kas üksi või õige juhatusega seda teha, selleks ei pea olema munk või nunn,» lisas ta.
Kui aga küsida, kuidas mediteerida, siis Chime Dorje sõnul pole ühtainsat lihtsat õpetust. «Meditatsioon on viis protsenti informatsiooni ja 95 protsenti kogemust või tegevust. Kui üritame sellest rääkida, ilma et oleks ise mediteerinud, võime rääkida ükskõik kui kaua ja sellest pole kasu,» märkis ta.
Tervise hoidmiseks kuula oma keha
Füüsilise tervise jaoks tuleb Chime Dorje sõnul esmalt oma keha tundma õppida. «Tunnen, et minu tervislik seisund on võrreldes noorema eaga paranenud, kuna olen oma kehast ja emotsioonidest teadlikum,» sõnas ta. Regulaarne treening ja liikumine on õpetaja sõnul siiski üks olulisemaid asju terve olemisel, samuti igasuguse ületarbimise vältimine. «Kui sööme liiga palju vaid selle põhjal, mis meile meeldib, paneme oma organid kaks korda rohkem tööle. Armasta oma organeid. Söö seda, mis teeb neid terveks. Kui hakkad oma organeid armastama, siis ei ole raske toitu selle järgi valida, mis neile hea on. Kui mingi toit teeb sind väsinuks, siis väldi seda,» soovitas ta.
«Kui oleme noored, siis sööme, mida tahame, keha seisund on samuti hea. Vanemana hakkame tundma tagajärgi. Kui neid näeme, siis on meil võimalus: kas minna samas suunas või teha midagi teisiti,» soovitas laama. Üks peamine osa ka meditatsioonis on enda vastu aus olemine. «Kui õpime seda tegema, võib see olla fundamentaalne viis, kuidas kõigest aru saada ja ennast paremini kohelda. Siis ei teeks me midagi, mis meie keha ja emotsioone kahjustaks,» nentis laama. Lisaks aitavad laamal keha puhastada hingamispraktikad. Need lasevad tema sõnul hapnikul sügavamale kudedesse jõuda ja meelel selgida.
Emotsioonid on valik
Vaimse tervise poolelt on Chime Dorje sõnul kõige olulisem mitte lasta emotsioonidel end kontrollida. Ta ütles, et emotsioonide tundmine on valik, nagu toidudki.
«Kui oleme pettunud või vihased, süüdistame selles alati kedagi teist, sellise koorma kandmine on alati kasutu. Koged üht pettumust, ja terve päev on rikutud. Pole oluline, kas juhtub ka midagi head, sa ei suuda seda enam näha. Vastupidi: kui oled õnnelik ja näed oma vaenlast, siis sind ei huvita. Sina oled tegelikult iga tragöödia põhjus ja pettumuste ohver, mistõttu pead ise olema see, kes on võimeline sellega toime tulema,» rääkis laama.
«Mõtle, et sa ei ole pettunud, hinga ja unusta see. Kui suudad seda teha, siis suudad ka muuga väga hästi hakkama saada,» soovitas ta.
Chime Dorje nentis, et nüüdse aja inimesed elavad heitlikku elu, kus on tavaks reageerida otsekohe. Üks oluline osa meditatsioonist on tema sõnul õppimine, kuidas mitte nii kiiresti reageerida.
«Me võime olukorda küll näha ja tunda, kuid me ei tee midagi. Kui oleme võimelised mitte reageerima esimese minuti või 30 sekundi jooksul, ei eksisteeri paljusid probleeme. Miski ei jää igaveseks, ka valu või emotsioon. Kui tuleb kerge valu või emotsioon ja reageerime sellele kohe, siis hoiame seda endas kauem,» rääkis ta.
Nüüdse aja inimesed elavad heitlikku elu, kus on tavaks reageerida otsekohe. Üks oluline osa meditatsioonist on õppimine, kuidas mitte nii kiiresti reageerida.
Laama on arvamusel, et inimene tohib teha kõike, kuid ilma oma keha ja vaimu kahjustamata. Siiski oleme tema sõnul pidevalt tegevuses millegagi, mis me tegelikult ei ole ehk välisega. Tegeledes millegagi, ära unusta ennast, õpetas ta. «Tasakaal on oluline nii dieedis kui ka terves elus. Meditatsiooni kaudu oleme tundlikumad selle suhtes, mis meie sees toimub. Meie avatus ja loovus suureneb,» sõnas ta.
«Kui hakkame vaatama ennast siiruse ja aususega ning kohtlema oma keha ja emotsioone ausalt, on kõik meie kontrolli all. Siiani arvame, et vajame väga paljusid asju, kuid suur osa rahulolust ja lahendustest peitub siiski meis endis. Alles siis, kui oleme saavutanud rahu endaga ja kontrolli oma emotsioonide üle, tasub hakata minema nende asjade suunas, mida soovime,» lisas õpetlane.
Hingamisteed puhtaks: kuidas teha üheksa ringi hingamist?
- Tulku Gar Trul Chime Dorje tavatseb hingamisharjutusi teha enne mediteerimist või siis, kui tunneb stressi, väsimust või ärevust.
- Puhtad hingamisteed on väga oluline alus, et end hästi tunda. Blokeeritud hingamisteed muudavad laama sõnul raskemaks nii südame kui ka kopsude töö ja kogu keha on suurema pinge all. Hingamisteede blokeeritus suurendab ka meelteselgust ja tekitab ärevust. Hingamisharjutustega on võimalik energia kehasse tagasi tuua ja saavutada enda üle suurem kontroll.
- Laama soovitab olla üksi mugavas kohas, sest nii saad täielikult keskenduda oma kehale.
- Esmalt puhasta nina ja lõdvesta keha.
- Kõigepealt vajuta nimetissõrmega kinni vasak ninasõõre ja hinga sügav hingetõmme sisse. Seejärel vajuta kinni parem sõõre ja hinga ühe terava joaga välja vasakust ninasõõrmest. Korda seda kolm korda.
- Järgmiseks vajuta kinni vasak sõõre ja hinga sisse paremast. Seejärel hinga teravalt välja paremast sõõrmest. Korda seda samuti kolm korda.
- Lõpuks hinga rahulikult kolm korda sisse ja välja mõlemast sõõrmest.
/nginx/o/2019/11/12/12733170t1h1210.jpg)