Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Teadlased selgitasid välja, miks me luksume

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Luksumine võib olla vastsündinule eluliselt oluline.
Luksumine võib olla vastsündinule eluliselt oluline. Foto: Miroslav Beneda/PantherMedia / Miroslav Beneda

Luksumine võib paista tüütuna, kuid teadlased leidsid, et see mängib olulist rolli inimese arengus, aidates beebidel hingamist korrastada.

Londoni ülikooli uuringus jälgisid teadlased 13 vastsündinut ja leidsid, et luksumine kutsus esile suure aju signaalide laine, ms aitas neil areneda, vahendab CNN.

Uuringus osalenud teadlane Lorenzo Fabrizi sõnas, et luksumisest tekkinud ajuaktiivsus aitas beebidel õppida, kuidas hingamislihaseid valitseda ning võimaldab lõpuks tahtlikult hingata. «Sündides ei ole keha aistinguid töötlevad keskused veel täielikult arenenud ning selliste võrgustike rajamine on vastsündinute arengus tähtis etapp,» sõnas Fabrizi.

Uuringus osalenud lapsed olid nii enneaegsed kui ka õigel ajal sündinud ning teadlased usuvad, et see arenguetapp võib olla tüüpiline raseduse viimasele trimestrile. Tuleb välja, et nii looted kui ka vastsündinud luksuvad tihti. Seda nähakse juba üheksanädalasel lootel ning kolm nädalat enneaegsena sündinud lapsed veedavad keskmiselt 15 minutit päevas luksudes.

Vastsündinutele asetati pealaele elektroodid ja torsole sensorid, mis luksatusi jälgisid. Uuringu autor Kimberley Whitehead rääkis, et luksumisega kaasnev lihaskokkutõmme on üsna suur. «See on arenevale ajule kasulik, sest annab tõuke vajalike ajurakkude aktiveerumiseks,» seletas ta CNNile. Ta lisas, et luksumisel ei ole teadaolevalt täiskasvanutele mingit kasu ning see võib olla igand varasest eluperioodist, mis pole mingil põhjusel ära kadunud.

Samad teadlased lõid hiljuti teooria, et lapse põtkimine üsas aitab tal luua mentaalse kaardi oma kehast.

Tagasi üles